Arved Breidaks: laskem neil elupuudel kasvada

Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Võru kalmistule maetud Punaarmee sõduritele püstitatud obelisk peaks üle tee asuvast Kuperjanovi jalaväepataljoni ohvitseride kasiino akendest isegi näha olema, kuid et mälestusmärgi ümber on lastud elupuuhekil jõudsalt kasvada, on seda kivitahukat raske märgata isegi kümmekonna meetri pealt.

Satun sinna mõnikord 9. mail ikka käima, et teha pilt mõnest punasest nelgist, mis sel päeval ikka tuuakse. Kalmistu on rahulik koht, mistõttu saab tööga seotud käigu ühildada kasuliku jalutusega. Ma ei tea, kas Võru kalmistule giidiga retki korraldatakse, kuid igal juhul on hea ilmaga haudade vahel kõndimine kosutav nii vaimule kui füüsisele.

Esmaspäeval küsiti Vikerraadios inimestelt, kas nad mõistavad neid, kes 9. mail pronkssõduri juurde lilli viivad. 74 protsenti vastas, et ei mõista. See tuletas meelde ammuse vestluse ühe inglise daamiga, kes sajandivahetuse kandis küsis minult, et mis värk teil nende venelastega on, et te ära lepitud ei saa. Küsimusele on küll ebaviisakas küsimusega vastata, kuid pärisin temalt selle peale: miks teie, inglased, Põhja-Iirimaast ei loobu?

Vestlus suri sealsamas, sest kumbki ei saanud teisest aru. Mättad, millel istusime, olid liiga erinevad. Väikese rahva esindajal on võimatu lõpuni aru saada, miks hoiab suurriik mõnest tühisest maasiilust kinni, nagu sõltuks sellest tema hingeõnnistus. Samas ei mahu suurrahvast sündinule pähe, miks on kääbustele iseseisvus nii hullumoodi oluline.

Esmaspäeval küsiti Vikerraadios inimestelt, kas nad mõistavad neid, kes 9. mail pronkssõduri juurde lilli viivad. 74 protsenti vastas, et ei mõista.

Petseris mõne aasta eest kohvikus ainsa kliendina teed rüübates oli jutuka kohvikupidaja vaat et ainus mure, et miks te, eestlased, ometi NATOsse läksite. Muidu võinuks ju kõik hästi edasi olla. On hetki, kus vaidlemine viib ainult tülini ja see oli taas üks sellistest.

Võime nõrkemiseni juurelda selle üle, kui vale ja ebaõiglane 9. mai tähistamine meie vaatepunktist on, kuid venelastele on meie kaeblemine ükspuha. 9. mai on neile oluline päev. Nii kasvavad Võru kalmistul elupuud, mille vahelt viisnurgaga obeliski varsti enam ülessegi ei leia.