R, 9.12.2022

Üleriigilise võistumängimise peaauhind tuli taas Moostesse

Mati Määrits
, reporter
Üleriigilise võistumängimise peaauhind tuli taas Moostesse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
14-aastane Uku Zolgo on lõõtsa mänginud üheksa aastat.
14-aastane Uku Zolgo on lõõtsa mänginud üheksa aastat. Foto: Kärt Petser

Pärimusmuusika pillilaste üleriigilise võistumängimise võitis teist aastat järjest Mooste rahvamuusikakooli õpilane. Kui mullu pälvis e-võistumängimisel peaauhinna Mihkel Sild­oja, siis sedapuhku säras Viljandi Pärimusmuusika Aida laval Uku Zolgo.

Žürii liikme Tarmo Kivisilla sõnul oli grand prix’ ehk peaauhinna võitja Uku Zolgo pillimäng perfektne. «Hästi viimistletud, põhimõtteliselt võiks kohe plaadi peale panna. Ta on saanud väga head juhendamist,» kiitis Kivisilla.

14. üleriigilisest võistumängimisest võttis osa 49 seitsme- kuni 19-aastast poissi ja tüdrukut üle Eesti. Grand prix’ võitja sai Eesti Kultuurkapitali stipendiumi 500 eurot ning sel suvel saab ta esineda ka Viljandi pärimusmuusika festivali avamisel.

Uku Zolgo auhinnatseremoonial võiduesitust kordamas.
Uku Zolgo auhinnatseremoonial võiduesitust kordamas. Foto: Kärt Petser

Sobib hästi lavale

Mooste rahvamuusikakooli eestvedaja Krista Sild­oja tõdemusel ergutas Ukut just see, et sai mängida mitte e-keskkonnas, vaid otse laval. «Ta on just selline tüpaaž, kes sobib hästi lavale ja kellel on ka hea jutt. Viimasel aastal on Uku tohutult harjutanud, et lõõtsamängu filigraanset tehnikat omandada. Ta on olnud kogu aeg muhe rahvapärane lõõtsamees, aga nüüd lisas ka virtuoossuse. Noormehel on tohutu töövõime, ta võib päevas harjutada tunde ja tunde. Mänginud on juba üheksa aastat, kuigi ise alles 14-aastane.»

Krista Sildoja, Mooste rahvamuusikakooli eestvedaja

«Hästi mängida on Uku osanud juba aastaid, aga võistlema minekuks on vaja juba peent filigraanset tööd.»

Konkursil esitas Uku stiilselt ühe Karl Kikka – legendaarse lõõtsamängija – valsi. «Lastel ja noortel on väga raske tabada suure meistri mängustiili salvestuse põhjal – selleks peab olema õpetaja vahel. Ja tema õpetaja Kert Krüsban on kahel viimasel aastal selle töö kõik ära teinud,» kiitis Sildoja. «Senine õpetaja oli Toomas Ojasaar. Alati on nii, et uus õpetaja, teine energia ja laps läheb teistmoodi käima. Hästi mängida on Uku osanud juba aastaid, aga võistlema minekuks on vaja juba peent filigraanset tööd,» ütleb rahvamuusiku kogemus.

Uku Zolgo (vasakul) ja praegune lõõtsaõpetaja Kert Krüsban, Mooste rahvamuusikakooli eestvedaja Krista Sildoja, eelmise aasta võitja Mihkel Sildoja ning noormeeste esimene lõõtsaõpetaja Toomas Ojasaar
Uku Zolgo (vasakul) ja praegune lõõtsaõpetaja Kert Krüsban, Mooste rahvamuusikakooli eestvedaja Krista Sildoja, eelmise aasta võitja Mihkel Sildoja ning noormeeste esimene lõõtsaõpetaja Toomas Ojasaar Foto: Kärt Petser

Aplaus oli katkematu

Teise loona esitas Uku Kuusalu rannast pärit lõõtsauuendusliku «Pärlini polka». «Ta imiteeris torupilli, mis tuli tehniliselt ülihästi välja. Kui esimene lugu oli lihtsalt tore filigraanne lõõtsaesitus, siis selle loo lõppedes oli aplaus katkematu. Kuidas saab üks 14-aastane mängida nii terviklikku asja! Närvi polnud üldse, kuigi ta oli just olnud viis päeva raskes viirushaiguses,» imestas Sildoja.

Mooste rahvamuusikakoolist tänavu rohkem võistlejaid ei olnudki, sest konkursiks samuti valmistunud torupillipoiss Reinhold Omel ei paranenud samast haigusest, mis tabas ka Ukut. «Kui Reinhold osalenuks, oleks ta olnud ainuke torupillimängija sellel võistlusel,» märkis koolijuht.

Kui eelmisel aastal grand prix’ pälvinud Mihkel Sildoja mängib mitut pilli erisugustes koosseisudes, siis Uku Zolgo tugevus on Krista Sildoja hinnangul just selles, et ta on ehtne lõõtsamees, kõige ehedam Karl Kikka järeltulija.

«Meie poisid veel ei laula lõõtsamängu kõrvale, mis on Lõuna-Eesti traditsioon. Nad on seni tegelenud lõõtsamängu õppimisega. Aga küll see laulmine ka tuleb, kui häälemurre on ära käinud ja oled leidnud oma hääle,» uskus Sildoja.

Võistumängimisel pidid kõik osalejad ette valmistama kaks eriilmelist vabalt valitud pilli- või laululugu Eesti pärimusmuusikast. Tingimus oli see, et üks lugudest pärineks esitaja kodukandist või mängijaga muud moodi seotud. Žürii hindas iga mängija individuaalset lähenemist ning meisterlikkust – pilli tehnilist valdamist ja lavalist olekut. Kuna osalejaid oli palju, moodustati kaks eraldi žüriid, kuhu kuulusid Kati Soon, Katariina Tirmaste, Kärt Tambet, Tarmo Kivisilla, Juko-Mart Kõlar ja Tiia Teder.

Märksõnad
Tagasi üles