Tomi Saluveer: maaelu muudab õnnelikuks
/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
16. mai 2022, 00:18
/nginx/o/2022/05/15/14553380t1hddbb.png)
Lõuna-Eestis on vaid üks omavalitsus, kus tegutsevad ettevõtjad suutsid eelmisel aastal palgalõhet Eesti keskmisega võrreldes vähendada. Nimelt tõusid Tõrva vallas brutopalgad aastaga 8,8 protsenti. See näitaja on Eesti keskmisest palgatõusust enam kui kaks protsenti kõrgem. Ülejäänud kümnes omavalitsuses palgalõhe üha süveneb.
Mis seal Tõrva vallas siis teistmoodi tehakse? Vallavanema kinnitusel pole piirkonda uusi head palka pakkuvaid ettevõtteid viimasel ajal lisandunud. Pigem on senised tegijad kanda kinnitanud, tegevust tõhusamaks muutnud ja laiendanud. Tõrvas on suurematest tööandjatest head palgamaksjad näiteks metsafirma Valga Puu, puidutööstus Combiwood, põllumajandusettevõte Hummuli Agro ja ehitusfirma Valmap Grupp. Kandev roll on puidusektoril.
Lootust annab töötasude nukrale statistikale vastuvoolu ujuv kinnisvaraturg, sest just väikelinnades ja maakohtades kerkivad kinnisvara hinnad oluliselt kiiremini kui pealinnas.
Kuu keskmine brutotulu suurenes Eestis aastaga 6,7 protsenti. Keskmisele palgatõusule on Lõuna-Eestis üsna lähedal Räpina ja Antsla, mis jäävad riigi keskmisest palgahüppest maha vaid 0,6 protsendiga. Veelgi lähemal on Eesti keskmisele palgatõusule Setomaa, kus tuleb samas tõdeda, et ollakse 1177-eurose kuusissetulekuga piirkonna omavalitsustest eelviimasel kohal. Maha jääb vaid Valga, kus keskmine palk ainult 1120 eurot. Eesti palgatöötaja keskmine brutotulu kuus on seejuures 1475 eurot.
Lootust annab töötasude nukrale statistikale vastuvoolu ujuv kinnisvaraturg, sest just väikelinnades ja maakohtades kerkivad kinnisvara hinnad oluliselt kiiremini kui pealinnas. Mullu teisel poolaastal tõusid näiteks Valga- ja Võrumaal korterite mediaanhinnad enam kui 60 protsenti. Noored kolivad tagasi maale, suvekodudest saavad päriskodud. Kodukontorid on koroonapandeemia tõttu muutunud tavaliseks ning kui elamistingimused paranevad, kiire internet tuppa jõuab ja töö saab kaugtöö vormis tehtud, polegi enam vajadust linna tagasi kolida.
Maale kolides ei tasu siiski loota, et poodides on kõik odavam. Mida väiksem on kohapealne konkurents, seda kõrgemad on toodete ja teenuste hinnad ning raskem neid kättegi saada. Kuid tänases kriisides siplevas maailmas tekivad oma maalapil hoopis teistsugused mõtted ja väljakutsed. Ja ka paarikümne protsendi suuruse inflatsiooni paanika jääb kuidagi kaugemale. Maaelu muudab õnnelikuks.