GALERII ⟩ Bensiini hind rühib uutesse kõrgustesse

Valga, Võru ja Põlva suuremates tanklates maksis 18. mai pärastlõunal mootoribensiini 95 liiter 2,059 eurot ja 98 liiter 2,099 eurot. Diislikütuse liiter maksis 1,829 eurot. 

Veidi rõõmustavam seis on piirilinna elanike jaoks Läti poolel Valkas, kus mootoribensiini 95 liiter on Eesti hindadega võrreldes 16 sendi võrra soodsam, makstes 1,897 eurot liiter.

Eesti suuremates tanklakettides maksis diisel 1,829 eurot liiter, üle piiri Valkas tuleb aga diisli liitri eest välja käia 1,897 eurot. Seega oli bensiin Lätis odavam ja diisel kallim.

Neljapäeval alandasid kütusemüüjad Eestis siiski hinda, nii Võrus kui Valgas maksis bensiini 95 liiter siis 1,999 ning diisel 1,799 eurot liitrilt.

Tarbija on hinnatundlik

Eesti õliühingu tegevjuht Mart Raamat põhjendas sendisajandiku pealt ühtlasi hindu tarbija äärmise hinnatundlikkusega. «Regionaalselt erinevaid kütusehindasid on väga raske kujundada. Kui kusagil on kütus 0,1 või isegi 0,01 senti odavam, minnakse sinna. Samas näiteks Suurbritannia valitsus kirjutas oma kütusefirmadele ja küsis, kuidas on see võimalik, et hinnad erinevad piirkonniti ning isegi tanklaketi sees. Väga palju sõltub siin turu ülesehitusest – Eesti turg soodustab ühtemoodi hinnastamist igal pool.»

Kui mõni kett läheb hinnaga allapoole, tulevad teised Raamatu tõdemusel kaasa, sest hinnastamine käib kõige madalama järgi. Keegi ei taha ju kliente kaotada, kus tarbimine niigi väheneb kõrgete hindade tõttu. Tegelikult on kõige taga hüppeliselt tõusnud maailmaturu hind. Negatiivselt mõjub ka euro odavnemine, mistõttu eurodes on hinnatõus Eesti tarbija jaoks veel suurem.»

Kui palju mõnel kütusepakkujal varusid on, ei osanud tegevjuht kommenteerida. Hinnaerinevused naaberriikide vahel on aga selgitatavad maksuerisustega, samuti biokütuse nõuete erisustega.

Hinna alandamiseks Eestis võib Raamatu veendumusel leevendust tuua vaid valitsus, kes saab alandada nii aktsiise kui ka leevendada regulatsioone. «Kui diislikütuse hind on Eestis kõrgem, läheb suur osa tarbimisest piirikaubandusega Lätti. Seega ei tohiks meil naabritega olla maksuerinevusi. Aga kuna 75 – 80 protsenti mootoribensiinist kasutavad eratarbijad, siis siin sõltub kõik poliitilisest otsusest, kas valitsus tahab oma inimestele vastu tulla või mitte. Seni pole nad seda tahtnud teha.»

Ärevad ajad valitsevad veel pikalt

Neste kommunikatsioonijuhi Risto Sülluste sõnul jäävad nii toornafta kui valmistoodangu turgudel ärevad ajad valitsema veel pikalt.

Sülluste sõnul on bensiinide hinnatõus tingitud sisseostuhindade tõusust, mis viimase kuu vältel on järjepidevalt kasvus olnud. Diislikütuse hind on seevastu olnud languses.

Tõusu taga on mitmeid põhjuseid. "Hooajalisus tõstab Euroopa rafineerimistehastes tootlikkust ja see survestab ka mitte-Venemaa toornafta hindu. Lisaks mõjutab hinda Euroopa Liidu kavatsus kuue kuu jooksul Venemaa toornafta import järk-järgult lõpetada," selgitas Sülluste, lisades et samal ajal ei ole ka OPEC+ nõus rohkem toornaftat pumpama, mis omakorda toetab toornafa hinnatõusu, kuigi lühiajaliselt.

"Teiselt poolt aga võib senine hinnakasv pisut leevenduda, kui Venemaa toornafta leiab turge. Kui Euroopa rafineerimistehastele vabaneb rohkem Lähis-Ida naftat, tooks see tõenäoliselt alla ka teised mitte-Venemaa toornafta hinnad, mis on täna suuremast nõudlusest ja konkurentsist tingituna kallimad. Millise stsenaariumiga turud edasi arenevad, on täna väga keeruline ennustada," nentis ta.

Kütuse hinnatõusu leevendamiseks toetab Neste Sülluste sõnul kütuseaktsiisi langetamist ning ennekõike kütuste heitmepõhist maksustamist. "Juba täna on Nestes võimalik tankida täielikult taastuvast toormest diislikütust Neste MY Renewable Diesel ning vähendada sellega keskkonnaheitmeid ning sõltuvust toornaftast. Toote hinna aga teeb tarbijale kalliks selle ebamõistlikult kõrge riiklik aktsiis. Riik peab taastuvkütuste aktsiisid üle vaatama ja need Eesti tarbijale taskukohaseks tegema," toonitas ta.