Skip to footer
Päevatoimetaja:
Maarius Suviste
Saada vihje

VIDEOLUGU Mulgimaa piiril läks silla pärast laskmiseks

Jalaväelasel Silver Käärikul on adrenaliin tulvanud verre, nagu Atlandi tõusulaine. Pool minutit tagasi on lõppenud äge tulevahetus soomukitega ning kõik märgid näitavad, et Silver jäi ellu. «Sõda hakkas pihta, läks tulistamiseks ja mõned saime maha, mõned mitte. Vahva on!» hüüatab ta ja kaob metsa.

Lõuna-Eestis käival suurõppusel Siil jätkusid kolmapäeval lahingud, suuremad ja väiksemad tulevahetused Tõrva vallas üle Väike Emajõe viiva Jõgeveste silla lähistel.

«Alates reedest on käinud suured ettevalmistused, kus me saime alad kätte ja hakkasime siis kaevuma. Esmaspäeval jõudis vastane meie alasse ja sealt need lahingud pihta hakkasid,» rääkis 21. jalaväepataljoni Alfa jalaväekompanii ülem major Janel Säkk. «Esimesed [tule]ristsed oleme ilusti kätte saanud ja oma eesmärgid täitnud. Küll mõningate väikeste kaotustega, aga üldises plaanis on läinud hästi.»

Roiutavalt soojal kolmapäeva pärastlõunal oli major Säki üksus võtnud sisse võimalikult mugavad positsioonid ja oodati käsku, mis nad lahingusse saadaks.

21. jalaväepataljoni Alfa jalaväekompanii ülem major Janel Säkk.

«Öösel taandusime tagumistele positsioonidele, julgestame praegu silda ja oleme valmis vasturünnakuks,» selgitas Janel Säkk. «Hetkel koostatakse plaanid, pannakse varustus paika ja ootame käsku. Kui käsk tuleb, et nüüd on vaja teha vasturünnak, siis toimub kiire liikumine rünnakupositsioonidele, viimane koordineerimine, juhised rühmadele ja lennatakse sisse.»

Kuni sisselendamiskäsk laseb end oodata, tehakse aega parajaks kuidas keegi oskab. Kellel vajub soojal kevadpäeval silm kinni, kes uurib telefoni ja kes räägivad elust ja inimestest. Vähemalt üks reservväelane tunneb end Jõgeveste kandis väga koduselt, sest ta on kusagilt siit lausa pärit.

«Ütlen ausalt, väga lähedalt,» lausus kapral Reino Raud. «On väga tuttav koht ja tean neid metsi, olen vanematega väiksena siin marjul käinud.»

Soomest õppusele

Töö on Reino viinud praeguseks elama Soome, kust ta ka suurõppusele saabus. Kuidas Soome tööandja sellele vaatas, et üks mees Eestisse õppusele läheb?

«Seal on täpselt sama moodi nagu Eestis, et iga õppus on teretulnud ja isegi kui vabatahtlikult lähed, saad kindlasti loa. Ei ole mingeid eeliseid selle eest, et peaks keelduma või nad peaks keelduma lubamisest.»

Reino sai kutse Siilile postkontorisse, kus ta sellel järel käis, andis siis tööandjale teada, et tuleb minna. «Sain ilusti töölt kõik kompenseeritud, ei olnud mingit põhjust keelduda, et oma kogemusi tulla värskendama,» lausus ta.

Ajateenistusest on Reinol möödas umbes kaks ja pool aastat ning tänavune Siil on tema esimene suurõppus. On see läinud nii, nagu mees ette kujutas?

«Põhiliselt küll,» vastas ta. «Side ja kõik asjad paneme käima, et oleks nagu reaalne olukord, et saaks põhjalikult asja läbi teha ja kogemuse, et kui peakski juhtuma midagi tulevikus, siis oleme selleks valmis ja peame metsas kaua vastu.»

Kohalikud on mõistvad

Rünnakut oodates võis mitmel korral näha mööda maanteed edas-tagasi sõitmas sõjaväe punase risti autot. Kuidas reservväelastel on tervis vastu pidanud?

«Eks reservväelased ikka, kui palju pole looduses liikunud, siis õhuvahetus, kaevamistööd, higiseks saamine, see mõjutab tervist,» vastas major Janel Säkk. «Aga kui nad peavad siit [haigena] ära minema, siis mitte eriti rõõmsalt, sest nad on tulnud siia, et teha seda üheskoos.»

Suuri üllatusi pole suurõppus major Säkile ta enda sõnul pakkunud. «Minu lahingute alas on olnud kõik hästi, kohalikud elanikud, kes siin on, on väga positiivselt meelestatud. See on meie jaoks väga oluline, et saaksime teha vastavalt oma plaanidele ja selleks on vaja väga head toetust kohalikelt ja RMKlt. Suured tänud neile.»

Millal major Janel Säki üksus lahingusse läks, jääb mul kolmapäeval nägemata, sest ajakirjanikele pakutakse võimalust vaadata pealt tulevahetust maanteel poosetava soomukikolonni ja metsast nende pihta tuld andvate jalaväelaste vahel. Kokkupõrke tulemusel lahkuvad kaks soomukit tagurdades kolonnist ja mehed metsas ei varja rõõmu selle üle. Kelle või mille nad siis maha said?

«Masinaid, Pasi masinad ja paar meest ka, aga ei tea täpselt kes,» ütleb Silver Käärik.

Kommentaarid
Tagasi üles