Sõjapõgenike haridustee jätkamiseks kulub üle 60 miljoni euro

Alushariduses täiendavate kohtade loomiseks eraldatakse 16,3 miljonit eurot. Fotol esiplaanil Põlva Lepatriinu lasteaia Lillatriinude rühm, kus käivad ukraina lapsed. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Haridus- ja teadusministeerium saab riigi lisaeelarvest üle 77 miljoni euro, millest suurem osa läheb Ukrainast tulnud sõjapõgenike haridusega seotud kulude katteks.

Alushariduses täiendavate kohtade loomiseks eraldatakse 16,3 miljonit eurot. Ühe lapse koha kogumaksumus kuus on 465 eurot ning rahastamise aluseks Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kantud Ukraina sõjapõgenikest laste andmed. Lapsepõhine pearaha sisaldab muu hulgas õpetajate ja teiste töötajate tööjõukulusid ja vajalikke õppevahendeid.

Üldhariduse täiendavate koolikohtade jaoks eraldatakse kokku 44,9 miljonit eurot. Ühe õpilaskoha maksumus kuus on 506 eurot ning rahastatakse EHISesse kantud Ukraina sõjapõgenikest õpilaste arvu põhjal. Õpilaskoha maksumus sisaldab õpetajate, direktori ja teiste töötajate tööjõukulusid, õppevahendeid, õppehoone ülalpidamiskulusid, kohanemistasu ja keeleõppe kulusid, samuti huvihariduse ja –tegevuse ning noorsootööga seotud kulusid.

Kutsehariduse täiendavate koolikohtade jaoks eraldatakse 6,2 miljonit eurot. Ühe koolikoha keskmine arvestuslik maksumus on kuus 353 eurot, mis sisaldab õpetajate jt koolitöötajate tööjõu- ning koolituskulusid, õppevahendeid, õppehoonete halduskulusid, koolilõuna toetust, õppetoetusi ja muude õpet toetavate tegevuste rahastamist. Tegelik rahade eraldamine koolidele arvestab õppekavade maksumust, millele põgenikud õppima asuvad ja muid vajalikke kulusid.

Kõrghariduses tekkivate vajaduste rahastamiseks eraldatakse 2,5 miljonit eurot, mille tegevuse kulu on arvestuslikult 5000 eurot aastas ühe üliõpilase kohta. Summa sisaldab tasulise õppe maksumuse hüvitamist ülikoolidele, täiendavate õppekohtade loomist tasuta õppes, riigikeele süvaõppe pakkumist ja vajadusel stipendiumide maksmist.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna sõnul on praegu Eesti haridusasutustesse jõudnud ligi 5000 Ukrainast tulnud last ja noort ning sügiseks lisandub neid veel. “Selleks, et põgenikud saaksid meie ühiskonnas võimalikult hästi hakkama, peame oluliseks riigikeele õppe toetamist,” selgitas minister Kersna. “Lisaeelarvest saadava rahaga toetame Ukrainast tulnud laste lõimumist Eesti haridusasutustesse. Riigikeele omandamiseks on kavas korraldada suvel keelelaagreid, kus Ukrainast tulnud lapsed saavad koos eesti lastega eesti keelt harjutada. Sügisest soovime Ukraina lastele pakkuda intensiivsemat keeleõpet näiteks keelekümblusmetoodikat kasutades.“

Riigikeeleõppe ja lõimumise toetamisse suunatakse kokku ligi 7 miljonit eurot, millest 2,8 miljonit eurot on mõeldud eesti keele ja kultuuriruumiga kohanemise laagrite korraldamiseks. Taotlusvoor laagrikorraldajatele on avatud.

Kavandamisel on täiendav toetus keelekümblusprogrammiga liitunud koolidele ning neile eesti õppekeelega lasteaedadele ja põhikoolidele, kus õpib vähemalt 10% eesti keelest erineva emakeelega lapsi. Lisaraha on mõeldud ka õppevara kulude katmiseks ja õpetajate täienduskoolituseks. Tasuta e-õppekursusele Keeleklikk luuakse ukrainakeelne tugi, mis selgitab ukraina keele rääkijale eesti keele omapärasid.