Karl Joonas Alamaa avab Setomaa ainetel sündinud näituse

Karl Joonas Alamaa avab Setomaa ainetel sündinud isikunäituse. Foto: Karl Joonas Alamaa

Moekunstnik Karl Joonas Alamaa avab neljapäeval Tallinnas HOP galeriis Setomaa ja Lõuna-Eesti pärandi ja kultuuri ainetel sündinud näituse «Õunapuu all. Hommage hoolele».

Moekunstnik Karl Joonas Alamaa teos seob omavahel etnograafilise traditsiooni, Setomaalt pärit juured ja vanavanemalt lapselapsele pärandatud loo tingimusteta hoolest ning eneseohverdusest läbi emaliku prisma, toonitades hoole ja inimliku empaatia olulisust.

Ta inspireerub etnograafiast tuntud «vaeslapse lugudest», kus varakult ema kaotanud laps läheb õieehtes õunapuu alla oma rasket elusaatust kurtma. Õunapuu poetab lohutuseks õiehelmeid, vaeslaps aga pisaraid.

«Minu vanavanaemal oli üheksa last, kellest kolm lahkusid siit ilmast ome elu alguses,» rääkis Alamaa. «Mees oli alkohoolik ja vägivaldne. Sõja ajal põletasid taganevad sakslased nende Setomaal Kossolka külas asunud talu maha ning alles ei jäänud mitte midagi peale mõne aias kasvava õunapuu. Isa pandi kaheks aastaks vangi venna ristseteks puskari ajamise eest.»

Pere peamine toitja oli Alamaa sõnul läinud ja ema sai vaid korra aastas palka. «Et hoida elus oma kuut last oli ema sunnitud välja vahetama ja maha müüma kogu oma «hõpõkraami» – seto naise uhkuse, kaitse ja jõu allika, oma hõberahad," rääkis Alamaa. «Aegamööda pidi ta välja vahetama enda kaitse oma tolleks hetkeks elus oleva kuue lapse kaitse vastu, ära andma kõik materiaalse. Temast ei ole alles jäänud ühtegi füüsilist tunnistust: mitte ühtegi eset, mitte ühtegi fotot, mitte ühtegi kirja.»

Vormiotsingute aluseks olid seto võimsad hõberahadega keed, mis teoses üheksariviliseks portselanist hõpõkraamiks kujunenud. Iga rivi sümboliseerib ühte last üheksast, lusikad aga sügavast vaesusest tulenenud tühja kõhtu ja lusikate sõlge meenutav vorm vaesuse peletamiseks viimases hädas ära vahetatud ja müüdud hõberahasid — seto naise uhkuse ja kaitse allikat.

«Õunapuu all - hommage hoolele» on füüsilise jäljeta mälestusele keha ja vormi andmine, tuues tähelepanu sellele, mis tõeliselt ja alati loeb - inimlik võime kuulata, hoolida ning mõista.

Karl Joonas Alamaa (sünd. 2000) on rätsepa taustaga Eesti Kunstiakadeemias moedisaini tudeeriv ja hetkel end kostüümikunsti alal Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias täiendav kunstnik ja disainer.

Alamaa looming kätkeb endas lisaks mineviku uurimisele ka sotsiaalsete ja ühiskondlike konstruktsioonide lahkamist ja vaidlustamist, tegeledes sh soo, moe ja keha omavaheliste suhetega. Alamaa on Hõbenõel 2021 nominent.

Näitus on avatud 28. juunini.