Laste riskikäitumine on viimase 15–20 aasta jooksul vähenenud, kuid kasvanud on nende arv, kes kogevad depressiivseid episoode. Meie lapsed on justkui tublimad, aga tunnevad end kehvemini. Peame ühiskonnana tegema aga kõik, et lapsepõlv annaks ülejäänud eluks tugeva vaimse tervise vundamendi ning hoiaks meie noori elusid.
Vaadates möödunud paari aastat, on selge, et koroonakriis on jätnud meie lastele ja noortele tõsise jälje. Riigikantselei igakuiste küsitlusuuringute põhjal on suurt või väga suurt stressi kogu koroonakriisi vältel kogenud kõige rohkem 15–24-aastased, aprillis lausa 56 protsenti neist. Ka depressiooni, ärevuse ja kurnatuse näitajad on kõrgeimad just noorte hulgas. Aasta varasemaga võrreldes on pilt praegu küll parem, kuid vaimse tervisega maksid koroonapiirangutele kõige enam lõivu just lapsed ja noored.
/nginx/o/2019/02/14/11787999t1hbe66.jpg)
/nginx/o/2022/06/01/14591524t1ha07c.jpg)