Kõige nooremad esmasünnitajad elavad Valgamaal

Lapsed jooksmas heategevuse nimel. Foto: Tomi Saluveer

Eestis elab lapsi üheksa protsenti rohkem, kui eelmise rahvaloenduse ajal. Kõige nooremad esmasünnitajad elavad seejuures Valgamaal.

Eestis elab kokku 259 341 last vanuses 0–17 aastat, keda on 9,1 protsenti rohkem kui kümme aastat tagasi, selgub kolmapäeval avaldatud rahvaloenduse esimestest tulemustest.

Kokku moodustavad lapsed 19,5 protsenti kogu Eesti rahvastikust. Kõige väiksem on laste osakaal Hiiu ja Ida-Viru maakonnas, kõige lasterikkamad on aga Harju- ja Tartumaa.

Kuni üheaastaseid lapsi elab Eestis 26 656, 2–6-aastaseid on 71 779, vanuses 7-10 aastat 57 200 ning 11–14-aastaseid 62 157. Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul on laste seas kõige rohkem 11-aastaseid poisse, keda on 8095. „Needsamad poisid, kes 10 aastat tagasi olid rahvaloendusel üheaastased, moodustasid ka toona kõige suurema grupi. Kuigi kokku on lapsi rohkem kui 10 aastat tagasi, elab Eestis kuni nelja-aastaseid lapsi vähem kui 2011. aastal. See peegeldab viimaste aastate madalat sündimust,“ ütles Trasberg.

62 protsenti lastest elab Tartumaal ja Harjumaal, ülejäänud teistes maakondades. Piirkondlikult on kõige suurem laste osakaal Tartu maakonnas, kus lapsed moodustavad rahvastikust enam kui viiendiku ehk 21,5 protsenti. Laste osakaal kõrgem veel Harjumaal ja Raplamaal. Laste osakaal on kõige madalam Hiiu ja Ida-Viru maakonnas.

Kohalikest omavalitsustest jäävad kõrge laste osakaaluga silma Rae vald 31,5 protsendiga, Kiili 28,5 protsendiga ja Kambja 27,5 protsendiga. „Lisaks saab välja tuua Luunja valla, kus kuni üheaastaste laste osakaal rahvastikust on Rae valla järel suuruselt teine Eestis. Madala laste osakaaluga jäävad silma Eesti väikesaared Ruhnu ja Vormsi, samuti Loksa. Nendes kohtades jääb laste osakaal rahvastikust alla 13 protsendi,“ selgitas Trasberg.

Rahvaloenduse tulemustest selgub, et vähenenud on nende naiste osakaal, kellel on üks või kaks last, samas on kasvamas nende naiste arv, kes sünnitavad kolm või neli last. Kolm last on sünnitanud 12,5 protsenti naistest ja neli last kolm protsenti naistest. Keskmine sünnitatud laste arv naise kohta ei ole oluliselt muutunud. 2021. aasta loenduse andmetel on Eesti naistel keskmiselt 1,55 last. Kõige enam lapsi naise kohta on Jõgevamaal, kus see näitaja on 1,88, ja kõige vähem Harjumaal, kus see näitaja on 1,38.

„Samas vähenes keskmine laste arv nooremate naiste seas ning kõige rohkem on langenud keskmine laste arv naistel vanuses 27-30, mis peegeldab praegust tunduvalt kõrgemat esimese lapse sünnitamise iga,“ lisas Trasberg.

Kõige nooremad esmasünnitajad elavad Valgamaal ja kõige vanemad Harjumaal. Kasvab ka fertiilses eas naiste arv, kes pole sünnitanud ühtegi last – neid on praegu 39,59 protsenti naistest.

Ülevaade on koostatud 2021. aasta rahvaloenduse andmete põhjal. Rahvaloenduse tulemusi avaldab statistikaamet teemade kaupa alates kolmapäevast kuni aasta lõpuni.