R, 9.12.2022

GALERII ⟩ Rõuge Ööbikuoru külastuskeskuse pärliks on üle maalilise oru kulgev rippsild

Sten Mahov
Rõuge Ööbikuoru külastuskeskuse pärliks on üle maalilise oru kulgev rippsild
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Läinud aasta suvel Võrumaal Rõuge vallas asuvas Ööbikuorus alguse saanud külastuskeskuse arendamise ehitustööd lõppesid küll märtsis, kompleks aga avati pidulikult nüüd turismihooaja hakul, et piirkonda veelgi rohkem korduvkülastajaid meelitada.

«Iga taoline ettevõtmine, kus investeeritakse avaliku ruumi korda tegemisse, on ühel või teisel moel oluline. Mis puudutab turismiatraktsioone, siis neid peab olema põhjust korduvalt külastada – arvan, et inimestel, kes varem avastanud Rõuge ümbrust ning Ööbikuorgu, on põhjust tagasi tulla ning vaadata, mis muutunud on,» lausus sihtasutuse Rõuge Valla Turism nõukogu liige Aigar Kalk.

Tegevusi on küllaga

Turismitaristu projekti eestvedamisega tegelenud Ruuta Ruttas-Küttimi sõnul olid mahukamad, samas silmale kõige nähtavad tööd laululava juures olev valltribüün ning kaugemal asuv rippsild. Et moreenpinnasele rajatud silla paigaldamiseks oli vaja korralikku toestust ning külmunud maad, tehti tööd külmemal ajal. Kuna Ööbikuorg asub ka muinasala piirkonnas, tuli enne betoonitööde teostamist viia läbi arheoloogilised kaevamised.

Uue sisu on saanud ka Ööbikuoru infokeskus. Lisaks müüdavale käsitööle on seal üleval interaktiivsed ekspositsioonid, mis seotud Rõuge ajaloo, inimeste, kohaliku kultuuripärandi, kliima ja energiaga ja mida vaadata, kuulata, käega katsuda ja kaasa mõelda saab. Näiteks on klaaspüramiidis keerlemas Rõuge muinaslinnuse hologramm.

«Sealt saab teada, millega tegeles Rõuge rahvas läbi ajaloo – muinasajast kuni tänapäevani välja. On ka puutetundlik ekraan, mis räägib kliimamuutusest ning sellest, mida see nii globaalsel kui ka kohalikul tasandil kaasa toob. Teiselt ekraanilt, kus kalkulaator, saab näha, palju tarbivad elektrit korraga keedukann, pesumasin, televiisor, aga ka eraldi,» tutvustas Rõuge valla kommunikatsioonispetsialist Viivika Nagel külastuskeskust. Lisaks on Ööbikuoru haljasalal loodud ka hulk uusi valgustatud kõnniradu.

Uudistamist on aga natuke eemalgi. Näiteks leiab Rõuge Suurjärve äärest varjualusega väligalerii, kus ka kohalike kunstnike töid eksponeerida saab. Hetkel on seal üleval fotonäitus valla vaatamisväärsustest. Läinud sügisel tähistati järve sügavaim punkt punast värvi valget valgust plinkiva merepoiga. Et järve 38-meetrine sügavus ning Ööbikuorus asuva Pesapuu torni 30-meetrine kõrgus huvilistele rohkem hoomatav oleks, on mõõtmed veekogu ääres olevale kergteele kollase numbrijoonena maha märgitud.

«Ei saa küll öelda, et Ööbikuoru arendus kõige kallim turismiga seotud projekt oleks, näiteks rahvamaja korda tegemine läks maksma 1,6 miljonit eurot. Aga silmale kõige nähtavam on see kindlasti,» tõdes Nagel.

Käesoleva aastal alguses hakati koolitama ka giide, kes Rõuge vallas asuvaid vaatamisväärsusi kohalikele külastajatele saabuval turismihooajal tutvustama asuvad. Hetkel saab õpetust kokku 15-20 tulevast reisijuhti.

Vallavanem Britt Vahter tõdes, et külastuskeskuse uuendamise mõttest teokssaamiseni kulus viis aastat. «Ei tea, mis viie aasta pärast veel tehakse, aga igal juhul on tegemist imeilusa keskkonnaga ürituste korraldamiseks, piknike pidamiseks, õppetundide läbiviimiseks, pulmapiltide tegemiseks,» sõnas ta. Sel suvel ehitatakse lõplikult valmis vallajuhi sõnul ka jalgtee, mis rippsilla juurest omakorda Rõuge kirikuni viib. 

Valminud turismiobjektile andis õnnistuse ka Rõuge Maarja kiriku õpetaja Mait Mölder.

Tööd olid graafikus

Suur ning oluline investeering valla turismitaristu uuendamisse sai ette võetud, pidades silmas ka kohalikke ettevõtjaid, kes turismist ühel või teisel viisil elatuvad. «Munamäe tornis käib 35 000 - 40 000 inimest igal aastal, kes võiksid jõuda ka teistesse tornidesse, näiteks Pesapuu ja Paganamaa, rääkimata Vargamäe külastuskeskusest. Eesmärk on ikkagi see, et inimesed veedaksid siin mitte null, vaid kaks-kolm ööd ning neil oleks tegevust. Seda silmas pidades on ka investeering tehtud,» sõnas Kalk.

Turismitaristu ehitustöid teostas OÜ Semuehitus, rippsilla puhul oli alltöövõtja Võru Hallid. Tööde maksumuseks kujunes 735 000 eurot, millest 387 000 eurot saadi toetusena piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Keskkonnainvesteeringute keskuse abil rekonstrueeriti ürgoru treppe ning vaateplatvormi.

Ruttas-Küttimi sõnul valmisid tööd tähtajaks ehk märtsi lõpuks, pärast lume sulamist tehti veel vajaminevaid korrastustöid. «Projekt oli kirjutatud 2017. aastal ning selle aja jooksul jõudsid nii projekteerimise kulud kui ka muud asjad kallimaks minna, ehitustööd pea kaks korda kallimaks,» sõnas projekti eestvedaja. Puuduolev raha tuli leida vallal endal.

Märksõnad
Tagasi üles