T, 29.11.2022

Surmade arv kasvas 2021. aastal oluliselt

LEPM
Surmade arv kasvas 2021. aastal oluliselt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) koroonaosakond.
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) koroonaosakond. Foto: Madis Veltman

Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma põhjuste registri poolt täna avaldatud andmetel oli Eestis 2021. aastal 18353 surmajuhtu, mida on 2 669 võrra rohkem kui 2020. aastal. Surmade arvu hüppelise suurenemise üheks põhjuseks oli uue koroonaviiruse levik: COVID-19 registreeriti surma põhjusena 1765 korral, aasta varem oli neid surmasid 203.

Veidi alla poole kõikidest surmadest – 8363 surmajuhtu – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest. Seda on 661 võrra rohkem kui aasta tagasi. Surmapõhjuste arvult järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3688 inimest, ning õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad, mille tõttu suri 956 inimest. Nii kasvajatest kui ka õnnetusjuhtumitest, traumadest ja mürgistustest tingitud surmade arv jäi varasema aastaga samale tasemele.

Eraldi väljatoomist väärivad otseselt alkoholist põhjustatud surmad ning õigeaegse ja tulemusliku meditsiinilise sekkumise (sh sekundaarne preventsioon ja ravi) abil välditavad surmad. 2021. aastal jätkus juba varem alanud alkoholist tingitud surmade arvu suurenemine: möödunud aastal registreeriti 695 alkosurma, mida on 76 võrra rohkem kui aasta tagasi. Välditavaid surmasid oli 2418, mida on 228 võrra rohkem kui 2020. aastal.

Rahvastiku vanuskoosseisu arvesse võtvate vanusestandarditud suremuskordajate analüüs näitas, et 2010. aastast languses olnud üldsuremuse, õnnetusjuhtumitest, mürgistustest ja traumadest ning otseselt alkoholist tingitud suremuse trend on pöördunud tõusule. Alates 2018 on meestel alkoholist tingitud suremus suurenenud 11% aastas, naistel alates 2017 13% aastas. Samas on kasvajatest põhjustatud suremus jätkuvalt langustrendis. Erakordne on ka pikaajaliselt langustrendis olnud imikusurmade (alla 1-aastased lapsed) arvu kasv 19-lt 29-le 2021. aastal, imikusuremuse kordaja 1000 elussünni kohta suurenes 1,45-lt – 2,20-ni.

„Möödunud aasta surmade arvu tõusu peamisteks põhjusteks olid COVID-19 ja suvine kuumalaine, mis mõlemad mõjutasid ka vereringehaiguste surmade arvu. Oma osa suremuse suurenemisel on alkoholil. Kuna alkoholist põhjustatud suremus suurenes märgatavalt juba 2020. aastal, siis põhjuseks võib olla nii pandeemiaaegne vaimse tervise halvenemine kui ka aktsiisipoliitika muudatused. Samas viitab välditavate surmade arvu suurenemine plaanilise ravi piirangute võimalikule mõjule,“ kommenteeris TAI surma põhjuste registri juht Gleb Denissov.

Märksõnad
Tagasi üles