/nginx/o/2021/04/26/13746602t1h8227.jpg)
/nginx/o/2022/06/09/14615107t1h2af4.jpg)
Kas olete õpilasmalevas käinud?
KRISTINA MASEN, Põlva valla noorsootöö keskuse juhataja:
«Mina isiklikult käinud ei ole, sest ei teadnudki väga palju selle olemasolust. Kuulsin küll mõne eakaaslase käest, kes käinud oli, aga mismoodi sinna saab, polnud õrna aimu. Küll aga olen korraldanud ülevallalisi õpilasmalevaid, praegu läheb kolmas aasta.
Võin öelda, et viimasel kahel aastal on malevad olnud väga populaarsed – soovijaid on olnud rohkem kui kohti. Ei ole veel malevat välja kuulutanud, kuid väga paljud lapsed ning lastevanemad helistavad ja küsivad. 16-aastased ja vanemad pigem tahavad saada kõrgema palgaga tööd, nooremad tahavad väga tulla ka siia.»
/nginx/o/2022/06/09/14615108t1hb569.jpg)
KARMO KURVITS, Võru gümnaasiumi direktor:
«Päris malevas käinud ei ole, aga kolhoosijärgses tootmisüksuses olen peaaegu malevalaadset tööd teinud küll. Konkreetse küla lapsed korjati kokku, viidi põllule peeti kõplama, põhupalle viskama – maksti ka palka. See oli kooliväline, olen käinud paaril-kolmel korral.
Meeles on need hetked, kui töö sai läbi ja maksti palka. Aga ka see, kui lõuna ajal tuli põllu peale villis (Vene maastikuauto rahvapärane nimetus – S. M.), mis tõi vorstivõileibu ja morssi. Peedikõplamisest on meeles see, kuidas varba küüne pealt ära lõin.
Kindlasti toona õpilasmalevaid korraldati, aga elasin väikeses kohas ning info ehk ei jõudnud sinna.»
/nginx/o/2022/06/09/14615110t1h84eb.jpg)
ELIISABET RAJU, aktiivne noor, võru keele eestkõneleja:
«Õpilasmalevas kahjuks osalenud pole ja põhjus on väga lihtne: nimelt kattub malevaaeg alati suveetenduste või kontsertidega, kus näitlen või mängin pilli. Suvi on alati nii pööraselt täis planeeritud juba talvel, et malevasse registreerumise ajal on toimumiskuupäevadel midagi plaanis.»
/nginx/o/2022/06/09/14615109t1h6619.jpg)
ANDRUS MURUMAA, Valga gümnaasiumi direktor:
«Väga ammu käisin kadunud emaga kaasas ühes Eesti õpilasmalevas, kus ta oli laagris abiõpetaja või õpetaja. Mina olin siis 14-aastane.
Meelde on jäänud kaks asja: paarisajameetrised vaod, mida tuli umbrohust puhtaks kõblata, ning kolhoosi põgenenud piimakari, keda kogu seltskonnaga hoogsalt tagasi üritasime juhtida. Siis tulid segased ajad ning taasiseseisvumine, rohkem õpilasmalevasse ei läinud.»