Advokatuur: riigi õigusabi töötab kokkukukkumise äärel

Toomas Vaher, advokatuuri juhatuse liige Foto: Karen Härms

Riigi õigusabi süsteem töötab täna võimete piiril, aga mitte enam kestlikult, hoiatas advokatuuri juhatuse liige Toomas Vaher eilsel advokatuuri strateegiapäeval.

Praegu osutavad üle poole riigi õigusabi mahust nö ühemehe-advokaadibürood, peamiselt eakamad advokaadid. "Riigi õigusabi tasu ei võimalda pidada normaalset kaasaegset bürood, enamikul riigi õigusabile keskendunud advokaatidel puudub normaalne tugistruktuur alustades assistendist, tehnikast ja kaasaegsest kontorist," rõhutas Vaher. "Kolleegide pensionile jäädes pole noored advokaadid nõus sellistel tingimustel tööd üle võtma," hoiatas Vaher.

Advokatuuri riigi õigusabi komisjoni esimehe Eva Tibari kinnitusel töötab praegune süsteem suuresti nö vanade olijate missioonitundel. "Üksnes riigi õigusabi osutamine lubab advokaadil ära elada vaid siis, kui teed seda rohkem kui täiskohaga," selgitas Tibar. "See tähendab õhtuid Tallinna vanglas, nädalavahetusi kinnipidamiskeskuses, öösiti kirjalike dokumentide kirjutamist. Ühemehe-büroosse vandeadvokaadi abi võttes, kellest võiks saada järelkasv, pead pühendama osa aega töö asemel juhendamisele ning jagama vähemaks jäänud raha veel kahe inimese vahel."

Suurem kriis võib olla mõne aasta kaugusel, kui vanema põlvkonna kolleegid hakkavad riigi õigusabi süsteemist välja astuma ja noored sellistel tingimustel - eeskätt sellise tasu eest - tööd üle ei võta. "See tähendab ohtu õigusriigile ja eeskätt õiglasele kohtumõistmisele," rõhutas Eesti Advokatuuri juhatuse esimees Imbi Jürgen. "Hammasrataste vahele või ka riigi ülekohtu kätte võib meist sattuda igaüks, aga kvaliteetse kaitseta jäämine ähvardab just haavatavaimat osa ühiskonnast."

Vaheri kinnitusel vajab riigi õigusabi süsteem eeskätt lahendust alarahastusele, kuid aegunud korraldus vääriks ka sisulist reformimist.