GALERII ⟩ Lehmade puudus sõirapäevalisi ei takistanud

Satserinna nulga sõirapäeva külastajad said mekkida nii kaasajastatud kohupiimajuustu kui traditsioonilist sõira.

Laupäeval toimunud sõirapäev oli Harrõoro talu perenaise Epp Pikalevi elus esimene. Tartus elav Pikalev sõnas, et õppis kohupiimajuustu valmistama tänu elukaaslase seto juurtele. Kuna sõira saab teha vaid Seto- või Võrumaalt saadud toorainest, on seda Pikalevi sõnul tartlastel tunduvalt lihtsam valmistada kui setodel. Setomaal on nimelt vaid paar lehma, aga Nopri ja Metsavenna talu tooteid kohalikes poodides ei ole. «Munad on küll enda omad, aga lehma pole,» rääkis Pikalev.

Mida tohib sõiraks nimetada?

Mullu suvel tähistati nimetus «Sõir» Euroopa Liidu kaitstud geograafilise tähisena (KGT). See tähendab, et sõira saab valmistada vaid Seto- või Võrumaalt saadud toorainest. Lisaks saab sõiraks nimetada vaid sellist laagerdamata kohupiimajuustu, milles on köömned. Muid sarnaseid piimatooteid nimetatakse kohupiimajuustuks.

Traditsioonilises sõiras on piim, munad, kohupiim, või, sool ja köömned.