Otepää arvatav punaarmeelaste ühishaud osutus võltsinguks

Neljapäeval toimusid Otepää valla algatatud ja sõjahaudade komisoni ning kaitseministri otsusega Eesti sõjamuuseumi korraldatud väljakaevamised Otepääl Teises maailmasõjas hukkunute arvatava ühishaua kohal, kuid mingeid säilmeid ei leitud.

Otepää kesklinnas asunud punamonument on linnapildist kadunud.

Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Väidetav ühishaud koos 1957. aastal rajatud ja 1970. aastatel uuendatud hauatähisega asus Otepääl Tartu tänava ja Palupera tee nurgal, kuhu Nõukogude okupatsiooni ajast pärinevatel andmetel pidi olema maetud 34 inimest.

Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ütles, et oli ootamatu, et arvatavasse sõjahauda ei olnud maetud mitte kedagi. «On küll tavaline, et ametlikud andmed langenute arvu kohta ja see, kui mitme inimese säilmed hauast tegelikult leitakse, ei klapi, kuid et sõjahaud osutub täielikult propagandistlikuks võltsinguks, on Eestis esmakordne,» rääkis Lill.

Otepää vallavanem Jaanus Barkala ütles, et Otepääl sai samba mahavõtmisega läbi üks ajajärk.

«Kulus hulk aega ja omajagu tööd, et kõik dokumendid ning ettevalmistused seaduslikult korda saada. Kogu protsess toimus erinevate riigiasutuste ja organisatsioonide ning ettevõtete koostöös. Tundub uskumatu, et tehti nii palju põhjalikku ettevalmistustööd ja kõik läks tühja. Otepääl käidi aastakümneid avaldamas austust langenud kangelastele, keda tegelikkuses polnudki,» lisas Barkala.

«Vanemad otepäälased teadsid muidugi ka varasemalt rääkida, et sinna ei ole kedagi maetud. Pikka aega kestnud saaga on lõpuks läbi saanud. Tänan kõiki, kes sellele kaasa aitasid ning oma panuse andsid.»

Väljakaevamiste juures tegid arheoloogid kogu platsi ulatuses kaevamistööd ja juures viibis ka EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa.

Otepää vald pöördus kaitseministeeriumi juures tegutseva sõjahaudade komisjoni poole ebasobivalt keset linna asuvasse hauda maetud langenute ümbersängitamiseks kalmistule tänavu aasta alguses. Küsimust arutati ka mitmel Otepää vallavolikogu istungil.

Vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele korraldas väljakaevamised kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev Eesti sõjamuuseum koostöös Otepää vallavalitsuse ja Eesti kütusemüüja Olerex valdusfirmaga AS Aqua Marina, mis kinnistut vallalt rendib.

Pärast Teist maailmasõda hakati Eestis keskvõimu korraldusel sõjas langenute üksikhaudu koondama nn vennashaudadeks asulate keskustesse, et sel viisil luua nn pühamud, millel on matmispaiga puutumatus. Nii rakendas Nõukogude võim surnud ideoloogilise kasvatustöö ja inimeste ajalooteadvuse ümberkujundamise teenistusse.

2007. aastal võttis riigikogu vastu sõjahaudade kaitse seaduse, mis võimaldab ebasobivasse kohta maetud sõjas langenud koos hauamonumendi teisaldamisega ümber matta kalmistule.

Viimase paarikümne aasta jooksul on Eestis ümber maetud tuhandeid Teise maailmasõja osapoolte – nii Saksa kui ka Punaarmee – langenute säilmeid.