Ümbrikupalga saajate osakaal langes
29. juuni 2022, 00:14
Maksu- ja tolliameti (MTA) tellitud ja Norstati läbi viidud 2021. aasta varimajanduse uuring näitab, et võrreldes 2019. aastaga on ümbrikupalga saajate arv vähenenud seitsmelt protsendilt neljale.
Inimeste arv, kes teavad mõnd ümbrikupalga saajat, on samal ajal uuringu järgi vähenenud 29 protsendilt 24-le ning nende arv, kes sellist teguviisi õigeks peavad, üheksalt protsendilt seitsmele, teatas MTA.
2021. aastal kaotas Eesti ümbrikupalga tõttu hinnanguliselt 97,4 miljonit eurot maksuraha, sealhulgas 52 miljonit eurot sotsiaalmaksukaotusena ning 45 miljonit eurot tulumaksukaotusena. Illegaalsete sigarettide ja alkoholi tarbimise tõttu kaotati aga vastavalt 8,1 miljonit ja 2,7 miljonit eurot maksuraha.
«Hea on näha, et inimesi, kes ei ole ümbrikupalga maksmisega rahul, on üha rohkem: võrreldes kahe aasta taguse ajaga on rahulolematute arv tõusnud kuuelt protsendilt lausa 27 protsendini. Enamasti tuuakse välja, et ümbrikupalk ei taga stabiilsust, sellega ei saa kodulaenu, kaotatakse pensionis ning ümbrikupalka maksvad ettevõtted tegutsevad ebaõiglases konkurentsis. See kõik on õige,» ütles MTA maksuauditi osakonna valdkonnajuht Marc Mälter pressiteates.
Ümbrikupalga maksjate seas eristusid toitlustus-, tööstus-, ehitus- ja kaubandusettevõtted. Enamasti saadi ümbrikupalka väiksemates, kuni 19 töötajaga ettevõtetes. Seda maksti eelkõige tööandja initsiatiivil, nii oli 68 protsendil juhtudest.
Ümbrikupalga saaja on uuringu järgi enamasti lisasissetulekut teeniv osalise ajaga töötav tudeng, õpilane, lapsehoolduspuhkusel olija, kodune, töötu või põhikohaga ametilt tööline. Ümbrikupalga saajate seas on rohkem noori ning venekeelseid töötajaid.
MTA tellitud uuringu peamine eesmärk oli hinnata Eesti varimajanduse mahtu, tuginedes ümbrikupalga maksmisele, illegaalse tubaka ja alkoholi tarbimisele elanikkonna seas. Sel aastal läbi viidud uuringus oli valimis 1200 vastajat vanuses 18–74. Uuringu viis läbi Norstat Eesti AS veebiintervjuuna nii eesti kui vene keeles.