Pärimuslik loovlaager tõi kokku 30 noort

, Valga muuseumi juhiabi-varahoidja
Copy
Noored kohtusid Kadrina mõisas, et saada osa loovlaagrist «Mis sa pärid?».
Noored kohtusid Kadrina mõisas, et saada osa loovlaagrist «Mis sa pärid?». Foto: Marju Rebane

Peipsi ääres Kadrina mõisas aset leidnud pärimuslikus loovlaagris «Mis sa pärid?» osales 30 noort nii Eestist kui ka kaugemalt. Mitme maakonna inimeste ühises ettevõtmises oli oluline roll ka Valga muuseumil.

Rahvakunsti tutvustavas laagris kaasati noori vaimse pärandi avastamisele draamameetodite toel.

Tänapäeval on paljudes valdkondades loovus ja sotsiaalsed oskused tähtsamad kui faktiteadmised. Oluline on osata väljendada ja põhjendada oma seisukohti, toetada ideede paljusust ning eneseteostust. Laager «Mis sa pärid?» andis noortele võimaluse õppida just seda laadi oskusi.

Koos juhendajatega otsiti, mis see on, mis võetakse kaasa esivanematelt, perelt ja ühiskonnast. Sõnaliste ja mittesõnaliste draamatehnikate kaudu avastati iseennast ning rahvakunsti, sest just kaasloojana suudab laps paremini seostada õpitavat iseenda ja eluga.

Noored õppisid tundma Eesti rahvakunsti sümboolikat ning said kehakeelt ja loodust kasutades kujundada Hargla kirivööde mustrit maakunstis. «Lõuendiks» võis kasutada näiteks liivast Peipsi randa või metsaalust samblamaastikku. Pintslit ja värve asendasid kivid, käbid, puukoor, kuivanud oksad, marjad, teokarbid, pilliroog ja hundinuiad.

Poisid-tüdrukud said tantsida ka rahvatantsu ja esitada rahvajutte ning improviseerida vanasõnade teemal. Muu hulgas etendasid nad «Kalevipoega» ning tegid fotolavastuse rahvajutu «Rebane varastab taadi kalad» ainetel.

Laagri lõppedes märkisid lapsed kõige enam meeldivaks kogemuseks tantsimist ja improvisatsiooni. Ka pidasid nad väärtuslikuks ühist aega kaunis keskkonnas ja uute sõprade leidmist. Pooled laagris osalejatest leidsid, et vajaksid rohkem julgust end väljendada, oma ideid välja pakkuda ning need teoks teha.

Laagrit juhendasid Marju Rebane ja Katrin Timakova Valgamaalt ja Ave Jääger-Nurgamaa Ida-Virumaalt. Fotode, video- ja helitehnika eest kandis hoolt Kenari Koonik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles