Nii puukide kui nendega levivate haiguste hulk kasvab

Päikeselised päevad meelitavad puugid välja. Foto: Aivar Ruukel

Puukide arvukus ning nendega levivate haigusetekitajate mitmekesisus ja levik on viimase kümne aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud, selgub Tervise arengu instituudi (TAI) uuringust.

2020. a. kevadel kaasas TAI elanikkonna teadust tegema, et koos inimeste abiga kaardistada Eesti puugiohtlikumad piirkonnad. 20. maist 31. augustini 2020 kestnud kampaania ajal teatati üle 14 500 puugileiust ja kokku 23 064 puugist. Inimese kehalt avastati kolmandik ehk 33% kõikidest leitud puukidest.

Eraldi tähelepanu vääris asjaolu, et üllatavalt palju (35%) kõikidest kaardistatud puugileidudest oli pärit koduaedadest. See oli peaaegu sama palju kui metsa, võsa ja hooldamata teeäärsete alade leide kokku.

TAI viroloogia ja immunoloogia osakonna juhataja Julia Gelleri sõnul muudab see seni laialt levinud uskumust, et puugioht varitseb ainult metsas, võsas või mujal hooldamata alal.

TAI uuringutele saabunud 6437 puugist võeti haigusetekitajate uuringuvalimisse 3559 puuki, millel analüüsiti peale tuntud puukentsefaliidiviiruse ja Lyme’i tõve ehk puukborrelioosi veel neoerlihhioosi, inimese anaplasmoosi, taastuvate palavike rühma Borrelia ning puukrikketsiooside tekitajate olemasolu.

Vähemalt ühe haigusetekitaja olemasolu tuvastati 62% kõikidest uuritud puukidest. Kõige kõrgem nakatunud puukide osakaal oli Tartumaal (77%) ning kõige madalam Ida-Virumaal (39%). Viiendik puukidest osutus korraga mitme erineva haigusetekitaja kandjaks. Kõige rohkem mitme nakkustekitajaga puuke tuvastati Tartumaal, Harjumaal, Viljandimaa ja Lääne-Virumaal.

Kõige levinumaks haigusetekitajaks Eestis osutusid puukrikketsioosi tekitajad Rickettsia perekonnast, mida tuvastati 35% uuritud puukidelt. Puukrikketsioosi leiti rohkem kui pooltelt Valga- ja Tartumaalt saadetud puukidelt.

Rikketsioosiga nakatudes enamikul inimestel sümptomeid ei ilmne ning haigusseisundit ei teki. Siiski võivad mõnel inimesel esineda gripitaolised sümptomid nagu palavik, lihasevalu, peavalu, hingamishäired, kuid enamasti mööduvad need ise. Nõrgema immuunsusega inimestel võib raskemal juhul olla ka meningiit ehk ajukelmepõletik. Haigust ravitakse antibiootikumidega.

Puukborrelioosi tekitajate levimus Eesti puukides on 28%. Enim tuvastati borrelioosi Läänemaa puukidel: 41%. Võrreldes varasemate uuringute tulemustega on borrelioosi põhjustavate bakterite levimus puukides üle Eesti kasvanud viimase 15 aasta jooksul kohati kuni 2-3 korda. Nakkuse saamiseks kulub vähemalt üle 12 tunni, kuid reeglina üle 1-2 ööpäeva, kuna bakterid paiknevad puugi seedetraktis ning pääsevad sealt süljega välja alles pärast vereportsu sattumist puugi kõhtu.

Haiguse esimeste tunnuste ilmnemiseni võib minna 2-4 nädalat. Põhi- ja esmasümptomiks on hammustuskoha ümber tekkiv laienev punetav laik, kuid mõnikord võib see ka puududa. Lisaks võivad kaasneda palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigese- ja lihasevalud, kaalulangus. Reeglina allub haigus antibiootikumravile, kuid tüsistuste korral võib nõuda ka haiglaravi.

Ka neoerlihhioosi levimus puukides on võrreldes varasemate uuringutulemustega kasvanud ning laienenud on ka levimusala. Haigustekitajat leiab igas Eesti maakonnas ning kõikidest analüüsitud puukidest tuvastati neoerlihhioosi tekitajat 19%. Kõige rohkem tuvastati neoerlihhioosi tekitajat Viljandimaal. Enamasti neoerlihhioosi puhul sümptomeid ei ilmne, kuid võib esineda peavalu, iiveldust ja oksendamist, müalgiat ja kaela jäikust, külmavärinaid, öist higistamist ning korduvaid kõrge palaviku hoogusid. Samuti lokaliseeritud või migreeruvat valu alalõualiigeses, kaelas, põlvedes, küünarnukkides, pahkluudes, ülakeha või jäsemete lihastes. Esineb ka nahalöövet, mis sarnaneb sõlmelise erüteemi või roospõletikuga. Haigust ravitakse antibiootikumidega.

Anaplasmoosi põhjustajat tuvastati puukidest üle Eesti keskmise levimusega 5,6%, v.a. Ida-Virumaa ja Võrumaa, kust pärit puukidest bakterit ei leitud. Seevastu Hiiumaal on anaplasmoosi levimusmäär 18%. Võrreldes varasemate uuringute tulemustega viitavad 2020. aasta tulemused anaplasmoosi tekitaja levimuse kasvule. Inimestel on nakkus tihti asümptomaatiline või kergelt kulgev, 1-2 nädalat pärast hammustust ilmnevate gripitaoliste sümptomitega (palavik, pea-, lihase- ja liigesevalud). Mõnikord võivad tekkida ka tõsisemad respiratoorsed või neuroloogilised kahjustused. Väga harva esineb nahalööve. Haigust ravitakse antibiootikumidega.

Taastuvate palavike rühma kuuluv ning neuroloogiliste sümptomitega seostatava Borrelia miyamotoi haiguse tekitaja tuvastati üheksast maakonnast saadetud puukidest, peamiselt lääneranniku maakondades ja saartel. Lõuna- ja Ida-Eesti maakondadest leiti antud bakterit ainult Tartu- ja Valgamaal. Kõigist uuritud maakondadest oli levimus oluliselt kõrgem Läänemaal, kus 8% analüüsitud puukidest osutus B. miyamotoi suhtes positiivseks, mis on omakorda kümme korda kõrgem kui sama näitaja aastatel 2006–2009.

Haigust iseloomustavad palavik (võib minna üle 40 °C), pea-, lihase- ja liigesevalu, väsimus, iiveldus ning külmavärinad. Sümptomid ilmnevad umbes 1-2 nädala jooksul pärast puugihammustust ning palavikuhood võivad korduda. Haigusega võivad kaasneda ka närvisüsteemi kahjustused. Haigust ravitakse antibiootikumidega.

Puukentsefaliidiviirus oli kõikidest uuritavatest haigusetekitajatest madalaima levimusega. Seda tuvastati uuringu käigus ainult kahel puugil. Üks puuk oli pärit Võrumaa metsaalalt ning teine Hiiumaa koduaiast. Puukentsefaliidi viiruse vähene leid ei viita viiruse levimuse vähenemisele looduses, vaid selle ebaproportsionaalsele ja pistelisele levimismustrile, mis on tingitud viiruse aktiivkollete olemasolust ja levimusest.

«Kui entsefaliidiga nakatumisi on mõnes piirkonnas rohkem esinema hakanud, tuleb valvas olla ka teistel samas piirkonnas elavatel inimestel,» hoiatas Geller. Inimese organismi jõuab viirus vaid mõne tunniga, kuna paikneb puugi süljenäärmetes ning satub inimese verre juba puugisülje esimese portsuga. Puukentsefaliidiviirus häirib tõsiselt kesknärvisüsteemi tööd, võib põhjustada pareese, halvatust, mälu- ja koordinatsiooni häireid. Üle 70% patsientidest vajab haiglaravi. Kaasnevad pikaajalised neuroloogilised tüsistused. Entsefaliidi läbipõdemisel tekib eluaegne immuunsus. Haiguse vastu spetsiifilist ravi ei ole ehk ravi on mõeldud sümptomite leevendamiseks. Puukentsefaliit on ainuke puugihaigus, mida võib ennetada vaktsineerimisega.