Jahistatistikaga saab nüüd igaüks tutvuda

LEPM
Copy
Karu. Foto on illustratiivne.
Karu. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Keskkonnaagentuuris kogutav jahistatistika on nüüdsest kättesaadav ka interaktiivsel kaardil ja graafikul. Uus lahendus annab paari hiireklõpsuga ülevaate huvipakkuva uluki küttimisest maakondade ja jahipiirkondade kaupa ning kohe ka trendid aastate lõikes.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhi Timo Karki sõnul on sellised lahendused vajalikud, et kogutavad andmed oleksid kõikidele kättesaadavad, lihtsamini kasutatavad ja mõistetavad. „Juba ammu ei koguta andmeid enam paberkaustadesse ning ka Exceli tabel pole enam tänane päev. Meie eesmärk ei ole kogutavaid andmeid ainult enda töös kasutada, vaid luua neist midagi enamat, et see oleks kasulik ja huvitav ka teistele,“ selgitas Kark.

Keskkonnaportaalis asuvale kaardile on kantud andmed alates 2011. aastast. Nimekirjas on kõik liigid, kes on jahiseaduse ja jahieeskirja kohaselt määratud jahiulukiks või kelle kohta on esitatud jahistatistilisi andmeid.

Valides kaardil kuvatavaks liigiks näiteks karu, selgub, et aastast 2014 on kütitud loomade arv järjest tõusnud, jõudes 2020. aastal 92 isendini. Maakondade lõikes kütiti toona enim karusid (18) Jõgevamaal. Kütitud punahirvede arv on aga kümne aastaga suurenenud 693 loomalt 3195ni. Ilvest, keda veel kümme aastat tagasi kütiti 100 isendit, ei ole viimasel kuuel jahihooajal üldse lastud. Ilvese arvukus langes koos metskitsede arvukusega pärast rasket talve aastaid tagasi, kuid vaatamata sellele, et kitsede arvukus on taastunud, siis ilveste seisund nii kiiresti taastunud ei ole.

Kõik huvilised on oodatud andmetega tutvuma ja katsetama keskkonnaportaalis.

Tagasi üles