Neve Vendt: üksildasi päevi mõne haigla koroonapalatis on suuresti võimalik vältida

Valga haigla ravijuht Neve Vendt Foto: Erakogu

Pisarais kümneaastane tüdruk istub lastehaigla kolmanda korruse aknal ja lehvitab tänaval seisvatele vanematele, sosistades: «Tahan koju!» Paraku pole see enneolematu vaatepilt. Viimasel kahel aastal oleme tervishoiutöötajatena kõige rohkem kaasa tundnud haiglasse sattunutele või hoolekandeasutuste klientidele, sest range külastuskeeld on hoidnud neid nädalaid ja kuid eemal lähedastest ning võimalusest nendega kohtuda. Neile on olnud maski ja prillide taha peidetud personal ainus võimalus suhelda ja olla sillaks «välisilmaga».

Mask on nüüdseks saanud omaseks mitte ainult tervishoiutöötajatele, vaid kogu elanikkonnale. Maskita tunnevad paljud meist end kui olulise puuduva aksessuaarita ja raske on üksteist maskita tundagi.

Viimased kuud on ühiskonnas tunda vabanemist piirangutest ja lootust, et pandeemia on seljatatud. Ei kanta maske ega küsita koroonatõendit. Kahjuks pole Covid-19 senini kadunud, kuid meie tähelepanu on suunatud uuele teemale – sõda Ukrainas. Oleme väsinud viiruseteemal rääkimisest ja uudiste kuulamisest. Nüüdseks oleme jõudnud olukorda, milles vaatamata haigusele elame oma igapäevast elu, samas tundes, et midagi on siiski oluliselt muutunud.