Galerii ⟩ Holdre lossis avati külastuskeskus ja püsinäitus «Eesti klaver»

Valgamaal asuvas Holdre lossis saab imetleda Holdre Lossi Külastuskeskuse ja Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi klaverite püsiekspositsiooni, kus on ligi 30 eesti meistrite valmistatud või Eesti kultuurilukku kuuluvat klaverit.

Vanimad näitusel olevad klaverid on haruldased pillid 19. sajandist. Samuti on esindatud tunnustatud eesti kultuuritegelaste ja teadlaste klaverid, mille omanikeks on olnud näiteks Johan Kõpp, Uno Naissoo, Olav Ehala, Henno Arrak, Harald Keres, Jaan Einasto jt. Näituse koostaja on tuntud helilooja ja klaverikunstnik Alo Põldmäe.

Holdre Lossi omanik Vahur Kivistik iseloomustab Alo Põldmäed kui oma ala tõelist fanaatikut. „Klaverimuuseumi kogus on üle 100 Eesti klaveri ajalooga seotud pilli, Holdres on neist täna eksponeeritud 27. Alo on oma kollektsiooni ehitanud nagu sipelgas pesa – pill-pilli haaval, mis kõik on saadud annetustena. Eestis on olnud 19. ja 20. sajandil väga palju häid klaverimeistreid, kellest osa tegutses Peterburis ja Riias. Üks kuulsaim neist oli Ernst Hiis, keda peetakse Eesti klaveriehituse üheks rajajaks. Ka tema valmistatud klaverit on võimalik näitusel näha. Kollektsiooni valitud klaverid ongi kas eesti klaverimeistrite valmistatud või kuulunud mõnele Eesti tuntud kultuuritegelasele.“

Vahur Kivistik räägib, et esimene klaver, mis Alo kollektsiooni jõudis, kuulus Johan Kõpule (1874-1970), kes oli Tartu Ülikooli rektor (1928–1937) ning Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop (1939–1957, alates 1944 eksiilis Rootsis) ja peapiiskop (1957–1964). „Johan Kõpu klaveri jõudmine Holdre lossi on eriline, sest Johan Kõpp oli ka ise pärit Holdrest. Lisaks Johan Kõpu klaverile saab näha ka tema portreed, mille maalis Mart Sander.“

„Mul on väga hea meel, et Klaverimuuseumi kogu on osaliselt jõudnud Holdre lossi,“ sõnas Vahur Kivistik. „Alo Põldmäe püüdis käivitada klaverimuuseumit Helme mõisas, paraku see plaan luhtus. Kuna minu ja Alo missioonid ühtivad, siis leidsime, et Holdre loss on klaverite koduks suurepärane paik. Kui lossi esimene korrus täiesti korda saab, siis suureneb ka eksponeeritavate klaverite hulk. Kindlasti on plaan püüda korda teha kogu loss,“ lubas Vahur Kivistik.

Holdre loss on üks Eesti silmapaistvamaid juugendstiilis hooneid, mille projekteeris tuntud balti-saksa arhitekt Otto Wildau. Loss valmis aastail 1912-1914, kuid rüüstati punaste poolt Vabadussõja käigus. Hoones on asunud vallavalitsus, kool, hiljem pioneerilaager. Loss jäi kasutuseta ja hakkas lagunema nõukogude perioodi lõpul. Praeguseks on renoveeritud pool lossi esimesest korrusest, kus hakkab asuma klaverimuuseumi püsiväljapanek. Nii loss kui klaverimuuseumi ekspositsioon moodustavad silmapaistva osa kultuuripärandist, sobitudes hästi üksteisega, et pakkuda külastajatele toredat elamust.