Pikk kasv ja väike kogemus muudavad talutööd raskeks

Lehm Säde võeti Seto talumuuseumi alles aprillis, kuid Marje Linnuse sõnul on loom uue kodukohaga harjunud. Foto: Gretel Juhansoo

Esimene hoop lehma sabaga vastu nägu oli täpselt see õige turgutus, mida parasjagu vaja oli. Tundub, et see üks vähestest lehmadest Setomaal ei suuda minu lüpsmist taluda. Sellel madalal pingikesel istudes, piimaämber reite vahel, lohutab vaid mõte sellest, et lüpsan lehma esimest korda. Huvitav, kas Sädet ka miski lohutab?

Mõnele linnainimesele võib tekitada segadust, et kuidas siis Värskas üles kasvanud neiu pole kunagi elus korralikku maatööd teinud. Tegelikult ei ole seal midagi erilist, sest juba minu lapsepõlves oli talupidamisi alevikus vähe. Samas oleksin saanud kodus muru niita või põldu rohida, aga kuna olin väga koba laps, siis mulle kumbagi tööd ei usaldatud.

Juulikuu alguses Värska talumuuseumi üleskutset hommik taluperenaise nahas elada nähes olin mõttest piisavalt vaimustuses, et sellest endale töökohustus tekitada. Samas pakkus nalja mõte, et aasta eest olin kodinad kokku pakkinud ja tõotanud Värska tolmu igaveseks jalgelt pühkida. Kui ma vaid siis oleksin teadnud, et aasta hiljem sõidan kodukohta lehma lüpsma...