P, 29.01.2023

Alanud viljakoristus toob põllutehnika teedele

BNS
Alanud viljakoristus toob põllutehnika teedele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kombain koristamas otra.
Kombain koristamas otra. Foto: Arvo Meeks

Viljakoristuse hooaeg on alanud, mis tähendab, et teedel liigub tavapärasest rohkem suuri põllumajandusmasinaid ja kombaine - sellega seoses paluvad põllumehed kaasliiklejatelt mõistvat suhtumist ja tähelepanelikkust.

Lõuna-Eestis on viljakoristusega tõesti alustatud, ütles Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige, Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Olav Kreen. «Esimesena koristatakse tavapäraselt talirüpsi ja siis algab teiste talikultuuride koristus – oder, nisu ja nii edasi. Meil siin põhjarannikul läheb aga veel natuke aega, et põllule saada,» ütles Kreen.

Tema sõnul on praegu algamas viljakasvatajatele kõige intensiivsem aeg. «Oled kas põllul või kuivatis. Masinad on väljas 24/7. See toob eelkõige just maapiirkondades liiklusesse tavapärasest rohkem põllumajandustehnikat, mistõttu on autoga sõitmisel tähelepanelikkus väga asjakohane,» sõnas ta. «Ma loodan, et inimesed saavad aru, et see on toidutootmiseks ülioluline etapp ja laias vaates töö, mis meid kõiki toidab.»

Teravilja kasvatatakse tänavu PRIA andmetel kokku 371 113 hektaril, mida on möödunud aastaga võrreldes üks protsenti rohkem. Ligi poole teravilja pinnast moodustab nisu, pisut alla kolmandiku oder, 11 protsenti kaer ja neli protsenti rukis. Teiste teraviljade osakaal jääb juba väiksemaks.

«Nisu kasvatatakse sel aastal kokku 184 353 hektaril, millest koguni 85 protsenti moodustab talinisu. Talinisu pind on aastaga suurenenud 15 protsenti, suvinisu pind on aga aasta aastalt jäänud väiksemaks,» täpsustas koja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus.

Odra pind on sel aastal 118 471 hektarit, millest üle kahe kolmandiku moodustab suvioder. Taliodra pind on aasta aastalt siiski suurenenud ja ulatub tänavu juba 36 007 hektarini. Kaera kasvatatakse tänavu 39 779 hektaril ning rukist 13 714 hektaril.

Aastaga on oluliselt suurenenud rapsi- ja rüpsipind. Tänavu kasvatatakse neid õlikultuure kokku 89 295 hektaril, mida on möödunud aastaga võrreldes 13 protsenti enam. Enamuse rapsi- ja rüpsi kogupinnast moodustavad talikultuurid, mille kasvupind ulatub 80 201 hektarini. Suvirapsi ja -rüpsi pind jätkas viimastele aastatele omast langustrendi.

Suure hüppe kasvupindades on teinud kanep ja tatar. Nii kasvab tänavu aasta varasemaga võrreldes 54 protsenti rohkem tatart, pinnalt siis kokku 9202 hektarit ja valdav enamus tatrast on maheviljeluses. Aastaga on oluliselt suurenenud ka õlikanepi kasvupind, mida kasvatatakse tänavu 6798 hektaril. Möödunud aastaga võrreldes on kanepi pind 57 protsenti kasvanud. Ka õlikanepist enamus ehk 89 protsenti on mahe.

Märksõnad
Tagasi üles