N, 1.12.2022

Sangastes mälestati Eesti esimest meditsiinidoktorit

Lõuna-Eesti Postimees
Sangastes mälestati Eesti esimest meditsiinidoktorit
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mälestushetked Peeter Hellati haual
Mälestushetked Peeter Hellati haual Foto: Monika Otrokova/Otepää vallavalitsus

Sangaste kalmistut seostatakse eelkõige seal asuva kuulsa rukkikrahv Bergi puhkepaigaga. Kuid kalmistule on maetud ka teisi suurmehi.

Teiste seas on seal viimne puhkepaik esimesel eestlasest arstiteaduste doktoril Peeter Hellatil. Sellel aastal möödub tema surmast 110 aastat, vahendas Otepää vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Monika Otrokova.

Peeter Hellat (1857–1912) sündis Sangaste kihelkonnas Savi talus 12-lapselise pere eelviimase lapsena. Tema haridustee oli ebaharilik: Hellat sai õppida koolis kõigest ühe aasta ning pidi seejärel hakkama karjas käima. Hiljem aitas vend Kristjan tal haridust omandada.

Tartu ülikooli lõpetas Peeter Hellat 1886. aastal, tema uurimuse teema oli pidalitõbi. Tema soovitusel asutati Muuli leprosoorium, ta tegeles ka talurahva sanitaarkultuuri parandamisega. Hellat töötas põhiliselt Peterburis, kus tegutses niinimetatud vaestearstina, avades seal erahaigla. Ta spetsialiseerus nina-kõrva-kurguarstiks ning temast sai Venemaa juhtiv arst sellel erialal. Ka rajas ta Venemaa nina-kurgu-kõrvaarstide seltsi.

Eesti meditsiinilukku läks Hellat lisaks doktorikraadile 1894. aastal valminud «Terviseõpetuse» käsiraamatuga, eestikeelse meditsiiniajakirja väljaandmise algatajana ja Eesti arstide seltsi rajajana. Hellat suri leukeemiasse, tema põrm toodi Sangastesse.

Sangaste kalmistule kogunesid hiljuti suurmeest mälestama Otepää vallavalitsuse, Valga muuseumi ja sealse muuseumisõprade seltsi esindajad. Pikaaegne Valgamaa lastearst Aasa Põder (pildil) meenutas, et kui ta Valka arstina tööle tuli, polnud Hellati haual mälestusmärkigi. See pandi sinna pika asjaajamise tulemusena 1991. aastal. «Tänan Otepää valda, et suurmehe haud on korda tehtud ning tema mälestust väärtustatakse,» märkis Põder.

«Doktor Peeter Hellat on seotud Otepääga ka muul moel: Eesti lipu õnnistamise ajal oli ta Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) esimees. Lisaks traditsioonilisele 4. juunile 1884, mil Eesti lipp Otepää kirikus õnnistati, pühitsesid EÜSi liikmed 5. juunil esimese sinimustvalge lipu ka Otepääl Pühajärve ääres selle püha veega,» ütles Otepää vallavanem Jaanus Barkala.

Vallajuht lisas, et Hellati sõnul sõideti lipu pühitsemiseks «pühale maale» ja lipp pühitseti Taara nimel kogu Eesti rahvale. «Kindlasti väärib selline suurmees tähelepanu ja äramärkimist.»

Mälestuspalvuse pidas EELK Sangaste koguduse vaimulik Tanel Meiel.

Ettevõtmise algataja oli Aasa Põder, selle korraldas Sangaste kalmistuvaht Anneli Puksov.

Märksõnad
Tagasi üles