Tomi Saluveer: kas on aeg kopp maasse lüüa?
/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
25. juuli 2022, 00:17
/nginx/o/2022/07/24/14717136t1hbb29.png)
Oma maja ehitamine jäi paljudel tänavu paberi peal unistuseks, sest Ukraina sõda tõi peale üleüldise hirmu ja teadmatuse kaasa ehitusmaterjalide järsu kallinemise. Taevasse tõusis ka kahe peamise materjali – terase ja puidu – hind. Metalli eest küsiti aasta varasemast koguni kaks korda rohkem, saematerjali hind tõusis ligi kolmandiku võrra.
Metalli hinna viisid metallitöösturite hinnangul kevadel ebareaalselt kõrgele ettevõtjad, kes nägid idaturu äralangemises spekulatiivset rikastumisvõimalust. Praeguseks on hind taas järsult alla tulnud ning võrreldes hinnaralli tippajaga langenud pea poole võrra. Sõdivad riigid ei ole ju maailmas ainsad, kel olemas metallisulatusahjud.
Kui mais-juunis maksis terasetonn 2500 eurot, siis nüüd küsitakse selle eest 1300–1500 eurot. Metall on seejuures tarvilik materjal kõikjal ehituses: alates armatuurist betoonivalus kuni mitmesuguste kinnitusvahenditeni. Ka metallitööstused on kinnitanud, et mitmed tellijad on tänu hindade normaliseerumisele ootele jäänud projektid saanud jälle töösse panna.
Sõja tõttu sattus paanikasse ka puitmaterjali turg. Nii varusid saetööstused laoplatsidele sedavõrd palju prusse ja laudu, et on praegu jäänud hätta kauba realiseerimisega. Hinnamuutust on mõjutanud ka nende klientide ehk maja- ja saunaehitajate turu ahenemine. Saematerjali hind on seetõttu samuti drastiliselt langenud. Kui teises kvartalis küsiti tihumeetri eest ligi 450 eurot, siis praegu saab hea kaupleja saematerjali kätte vähem kui 300 euro eest.
Ehitaja seisukohalt on nüüd seega ühel kaalukausil strateegiliste ehitusmaterjalide märkimisväärne hinnalangus, teisel aga muud ehitamisega kaasnevad kuluallikad, mis odavnemise märke pole näidanud: energia-, kütuse ja veokulud, samuti surve tööjõuturul. Kahtlen, et nendes kuludes lähiaastad suurt leevendust toovad.
Kui teises kvartalis küsiti tihumeetri eest ligi 450 eurot, siis praegu saab hea kaupleja saematerjali kätte vähem kui 300 euro eest.
Sellel osal rahvast, kel endiselt raha olemas ja soov see kinnisvarasse paigutada, tasuks seega mõelda: äkki on just praegu õige hetk oma unistuste maja projekt sahtlipõhjast üles otsida ja kopp väljavalitud krundil maasse lüüa. Sest hinnahüpped ei toimu praeguses maailmas mitte paari-kolme euro kaupa, vaid kümnetes ja sadades eurodes. Keegi ei suuda seejuures ennustada, millal parasjagu alla liikuv hinnakõver jälle suuna üles keerab.