Professor Starkopf soovitab eakatele teist tõhustusdoosi

Professor Joel Starkopf. Foto: Joonas Sisask

Tartu ülikooli kliinikumi kriisimeeskond arutas järgmisi samme, tulenevalt kiirelt kasvavast COVID-19 levikust ja haiglaravi vajadusest. Ühe lahendusena nähakse immuunsuse taastamist teise tõhustusdoosiga.

Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liikme prof Joel Starkopfi sõnul teeb olukord murelikuks. „Sarnaselt kahele eelmisele aastale kasvab COVID-19 levik ja haigestumus suve teises pooles. Kliinikumis viibivate COVID-19 patsientide arv ei ole veel sundinud meid tavapärast ravitöö korraldust muutma, kuid oleme sellele väga lähedal. Viimase kahe nädalaga on COVID-19 tõttu haiglaravi vajavate patsientide arv suurenenud poole võrra,“ märkis ta.

Kliinikumis on 27. juuli seisuga ravil 29 COVID-19 patsienti. Professor toob välja, et nii nagu ka mujal Eestis, on umbes pooltel patsientidel COVID-19 haigus kaasuvana ehk lisaks oma põhihaigusele. „Märkasime seda muutust juba eelmisel aastal ning usume, et siin omab mõju elanikkonna vaktsineeritus, mis võimaldab põdeda haigust kergemalt. Samas on COVID-19 põhihaigusena jätkuvalt väga raske haigus ning seda ennekõike vaktsineerimata ning riskirühma kuuluvatele inimestele,“ lausus prof Starkopf.

Ta kinnitas, et riskirühma kuuluvad esiteks üle 60-aastased inimesed ning teiseks kaasuvate haigustega inimesed sõltumata vanusest. „Teame ju kõik, et uue laine tulekuga on ennekõike ohustatud eakad inimesed. Eestis on tõhustusdoosi saanud vaid 56% üle 80aastastest inimestest. 70–79 aastaste vanuserühmas on osakaal 63%, 60–69 vanusrühmas 54%. See tähendab, et märkimisväärne arv riskirühma kuuluvaid ei ole veel parimal viisil kaitstud. Kliinikumi erialainimeste seisukoht on, et teine tõhustusdoos eakatele on väga vajalik ja põhjendatud ning nendega tegemisega peab alustama kohe, mitte ootama sügise saabumist,“ rõhutas professor.

Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor Matti Maimets täiendas öeldut. Nimelt ilmneb teadusuuringutest , et vaktsineerimine ja haiguse läbipõdemine annavad kaitse 3–6 kuuks. Seejärel, pärast läbipõdemist või vaktsineerimist on vajalik teha uus vaktsiinidoos. Vaktsineerimine vähendab nakatumist ja haigestumist küll lühiajaliselt, kuni 6 kuud, kuid hoiab ära raske haiguse ja surmajuhtumid märksa pikema aja vältel.

"Kõikide inimeste vaktsineerimine teise tõhustusdoosiga pidurdab epideemia arengut nii palju, et muu plaaniline haiglaravi saab toimuda tõrgeteta. Lisaks vähendab see oluliselt raske haigestumise ehk haiglasse sattumise ja intensiivravi vajaduse tõenäosust,“ selgitas dr Maimets.

Ta toonitas, et endiselt on oluline mõista ka kogukondlikku vastutust: „Peame kaitsma esmalt oma vanavanemaid ja teisi eakaid. Sealjuures peavad erilise tähelepanu all olema hooldekodude elanikud. Vaktsineerimine on jätkuvalt parim ja lihtsaim viis minna sügisele vastu ning anda oma panus, et tagada piisav immuunsus COVID-19 vastu ja hoida ühiskond avatuna,“ sõnas dr Maimets.

Infotelefon 1. augustist

Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder ütles, et vaktsineerimismeeskond ootab kõiki soovijaid vaktsineerima 1. augustist juba tuttavates asukohtades – L. Puusepa 8 peamajas ning Kvartali kaubanduskeskuses.

„Vaktsineerimise vastuvõtuajad on broneerimiseks avatud üleriigilises digiregistratuuris juba praegu. Lisaks on võimalik helistada vaktsineerimise etteregistreerimise telefonil 731 7200 esmaspäevast reedeni 8–16 ning augustist on võimalik vaktsineerimine ka mugavalt ette registreerimata. 1. augustist avame ka elanikkonnale mõeldud infotelefoni 731 7200, mille eesmärk on pakkuda vaktsineerimisealast nõustamist ja informatsiooni nii kliinikumi patsientidele kui teistele huvilistele. Telefonile vastavad esmaspäevast reedeni kella 16–18 vaktsineerimismeeskonna õed,“ andis teada Tiina Teder.

Vaktsineerimine COVID-19 vastu on endiselt tasuta.