Metsaomanikud: raiemahtude piirangud on liiga ranged

Kuivanud kuuski leidub ka keset Otepääd, kohe Pühajärve ääres. Foto: Mati Määrits/Lõuna-Eesti Postimees

Eesti Erametsaliit saatis valitsuse liikmetele pöördumise, milles leiab, et erametsadele seatud looduskaitselised raiepiirangud pärsivad liialt metsade majandamist ja nad paluvad neid leevendada.

"Korduvalt on esinenud olukordi, kus piiranguvööndites asuvate metsade osas ei ole lubatud raieid, mille eesmärgiks on kahjustatud puude likvideerimine või on raie lubamise otsustamise mitme kuu ulatuses edasi lükatud. Antud raied on otseselt suunatud metsa tervisliku seisukorra parandamisele, kuid nende läbiviimist keelatakse loodusväärtuste kaitse eesmärgil. Sellisel moel kaob metsaomanikul võimalus järgida metsaseadusega pandud kohustust majandada metsa metsakahjustusi ärahoidval viisil," seisab kirjas.

Liit toonitab, et nad suhtuvad küll mõistvalt loodusväärtuste hoidmise vajadusse, kuid ulatuslike metsakahjustuste likvideerimise mittelubamine seab ohtu kaitsealade läheduses paiknevate majandusmetsade tervise. "Leiame, et riik peaks metsaressursi kasutust suunama viisil, et metsade hea tervis oleks tagatud, mitte seadma ühe tegevusvaldkonna – looduskaitse – huvides ülejäänud Eesti metsade tervist löögi alla," kirjutavad pöördujad.

Metsaomanike hinnangul on põhjendamata ka kevadel kehtima hakanud kevad-suvise raierahu rakendamine. "Sellel kevadel rakendati keskkonnaameti poolt raierahu erametsades nende enda poolt koostatud metsade vanust ja kasvukohatüüpi arvestava maatriksi alusel. Kuigi reeglid võisid olla selgemad kui aasta varem, tekitasid nad siiski ohtralt segadust ja tarbetut metsa majandamise piiramist nii metsamajandajatele kui metsaomanikele. Sisuliselt olid kahe ja poole kuu jooksul vanemates metsades raied keelatud," nentis liit.

Liidu liikmed on puutunud kokku ka olukordadega, kus keskkonnaamet peatas raied niinimetatud kollastel aladel ehk nooremates, kuni 60 aasta vanustes metsades, kus eelinfo kohaselt ei oleks raie tegemine tohtinud keelu all olla. Selline praktika on aga sundinud mitmeid raieettevõtjaid kevad-suvisel ajal kas tööde tegemise pausile panema või tegema töid vajalikkusest oluliselt väiksemas mahus.

Metsaomanike hinnangul piiravad need raiepiirangud ressursikasutust ega ole mõistlikud. Näiteks tähendab soojamajandussektorile kevadisel perioodil metsatööde piiramine, et hakkepuidu varumise aeg nihkub suve teise poolde, mistõttu hakkeks kasutatav puit ei jõua enne küttehooaja algust piisavalt ära kuivada. Kütta tuleb märja hakkega, mis tähendab soojatootmise madalamat efektiivsust ja kokkuvõttes vajadust sama koguse soojuse tootmiseks rohkem puitu kasutada.

"Ukrainas toimuvast sõjast tingituna on Euroopa vaevlemas energianappuses, mistõttu on takistuste tegemine omaenda taastuvate ressursside kasutamisele sügavalt arusaamatu. Samuti võib looduskaitseline piirang konkreetse metsaomaniku jaoks olla katastroof, kuna piirangu rakendamisele ei järgne õiglast ja kohest hüvitist," heidetakse kirjas ette.

Metsaomanike sõnul on nad korduvalt teinud ettepanekuid hüvitiste süsteemi õiglaseks muutmiseks, kuid neid ettepanekuid ei ole valdavalt arvesse võetud.

"Arvestades riigi suutmatust metsaomanikele nende omandi kasutamise kitsendamisega tekitatud kahju hüvitada, aga eriti vajadust tagada toorainekriisi tingimustes kodumaise puidu piisavas mahus olemasolu, palume teha Eesti keskkonnapoliitikas kannapööre ning metsaomanikele uute piirangute juurutamise asemel keskenduda metsaomanike toetamisele nende metsade jätkusuutlikul majandamisel," kutsub erametsaliit ministreid piiranguid leevendama.