Kätte jõudis sigade katku leviku kõrgaeg

Metssiga. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eestis leitakse endiselt metssigu, kes nakatunud sigade Aafrika katkuga. Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna peaspetsialisti Helen Prommiku sõnul on suvi ja sügise algus sigade Aafrika katku (SAK) leviku kõrgaeg.

Heinateo ja viljalõikuse ajal sageneb inimeste ja masinate liikumine farmi ja põldude vahel. Samuti on suurenenud metssigade liikumine metsast põldudele.

«Aastatel 2015–2021 diagnoositi Eestis just sellel perioodil 28 kodusigade SAKi juhtumit, mille käigus hukkus või hukati ligi 45 000 kodusiga,» selgitas Prommik. Viimane SAKi juhtum kodusigadel diagnoositi Eestis mullu juulis Harjumaal.

Väga murettekitav olukord on meie naaberriigis Lätis, kus haigust on tuvastatud nii mets- kui kodusigadel. «Tänavu on Läti teavitanud kolmest SAKi kodusigade koldest. Kahel juhul oli tegemist kodumajapidamisega, kolmas hõlmas 1500 seaga tootmisfarmi. Katku leviku piiramiseks on Lätis sellel aastal hukatud 1531 siga,» rääkis Prommik.

1. juunist on Lätis tuvastatud ligi 200 viirustunnustega metssiga. «Eesti-Läti piiri ääres olevas Vidzeme piirkonnas on neid juuni algusest alates tuvastatud 21.

Ka Eestis on tänavu leitud viirustunnustega metssigu. «Sel nädalal tuvastati SAKi antikehad Läänemaal Lääne-Nigula vallas kütitud metsseal. Viimane SAKi-haige metssiga tabati aga veebruari alguses Võrumaal. Seega on haigus endiselt metsades olemas ning koduseafarmid ohustatud. Seapidajatel on ülioluline järgida rangeid bioturvameetmeid, et takistada viiruse levikut metsast farmi,» rõhutas Helen Prommik.