30 aastat politseis on möödunud nagu kaks silmapilgutust

Tõenäoliselt teab Anti Paap väga paljudest Võrumaa inimestest midagi. Kui oled 30 aastat töötanud kohapeal politseinikuna, pole see teisiti lihtsalt võimalik. Foto: Arvo Meeks

Võibolla oleks temast saanud ka hea traktorist, kes sätiks praegu kombaini lõikusajaks ette, või siis advokaat, kes teritab sügisestele kohtuasjadele mõeldes pliiatsit. Ent elul olid Tsoorus sirgunud poisiga teised plaanid, sest kolm viimast aastakümmet on temast vorminud hoopis Eesti politsei elava sümboli Võrumaal.

«Leidsime,» kostab politseimajor Anti Paap telefonis pisut hingeldades. 2018. aasta oktoobri alguse soojast päevast on saanud jahe õhtu, kui Võru lähistelt Võlsi metsast leitakse teist päeva kadunud mees. Alajahtunud, kuid elus, sikutatakse ta tendile ja viiakse metsatukast välja teel ootava kiirabiautoni. Teda on uskumatult raske isegi neljakesi tassida. «Ma tean, mida sa tunned,» muigab Anti.

Tõenäoliselt teabki Anti Paap (52) väga paljudest Võrumaa inimestest midagi. Kui oled 30 aastat töötanud kohapeal politseinikuna, pole see teisiti lihtsalt võimalik. Tema pilgu alt on läbi käinud tapmised, peksmised, koduvägivald, vargused, röövimised, ka korruptsioonijuhtumid, millest osa paratamatult meelde talletub. Tekivad seosed.