/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/01/18/14316070t1h69d7.jpg)
Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas Eestis haiglaravi 146 COVID-19 patsienti.
Kasvas koroonaviirusesse haigestumus
Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul lisandus eelmisel nädalal 4764 haigusjuhtu, millest 2229 olid laboratoorselt kinnitatud ja 2535 kliiniliselt diagnoositud.
«Eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestumus 3,2 protsendi võrra - 1998 laboratoorselt kinnitatud ja 2619 kliiniliselt diagnoositud haigusjuhtu. Uue nädalaga võib oodata veidi üle 2300 laboratoorselt kinnitatud juhu,» selgitas Sadikova ja lisas, et nakatamiskordaja R püsib 1,14 kandis. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.
Viimase seitsme päeva keskmine COVID-19 tõttu hospitaliseeritute arv on kasvutrendis, tõustes 8,7 pealt 10 peale. Esmaspäeva hommikuse seisuga viibib haiglas 146 inimest, millest 77 juhul vajavad patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Nädala jooksul lisandus kaheksa surmajuhtumit vanuses 54-89 aastat. Tõenäoliselt kasvab sel nädalal hospitaliseeritute arv üle 160.
Nädala jooksul manustati 3619 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 385. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 471 770 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,8 protsenti.
Reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees ca 80 protsendi ulatuses kollasel ohutasemel. Võrreldes varasema nädalaga on langenud oranžil ohutasemel olevate asulate arv ning tõusnud roheliste ja kollaste arv. Keskmistatud proovivõtukohtadest tuvastati enim viirusosakesi Kiviõlis, Kundas, Tamsalus.
Sellest nädalast rakendus koroonastatistika arvestamisel kaks muudatust, mis toob kaasa nakkusjuhtumite koguarvu suurenemise. PCR testide kõrval lisanduvad nüüdsest statistikasse laboratoorselt kinnitamata diagnoosid ehk nakkusjuhtumid, mis on diagnoositud kliinilise pildi või enesetestimiseks mõeldud kiirtesti tulemuse alusel, mis on kinnitatud tervishoiutöötaja poolt.
Lisaks lüheneb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) soovitusest tulenevalt nakkusjuhu arvestamise periood 90 päevalt 60 päevale. Seni võeti uue nakkusjuhtumi aluseks 90-päevases ajaaknas antud esimene positiivne test ja teised sel perioodil antud positiivsed testid loeti üheks nakkusjuhtumiks. Nüüd on perioodi pikkuseks 60 päeva ja kui inimesel diagnoositakse COVID-19 haigus 61. päeval, läheb see kirja uue nakkusjuhtumina.
Mõlemad muudatused toovad kaasa nakkusjuhtumite koguarvu suurenemise statistikas, sest põhimõtteid rakendatakse tagasiulatuvalt. Muudatuse tulemusena lisandub statistikasse kokku 104 379 laboratoorselt kinnitamata juhtu ja 2665 laboratoorselt kinnitatud nakkusjuhtu.