/nginx/o/2022/08/04/14738866t1h30e7.jpg)
Häälteostu kuulujuttudest rääkiva loo tõttu Õhtulehe ajakirjaniku Kadri Kuulpaki vastu kohtusse läinud Valga poliitikud Karused said Harju maakohtult õiguse. Otsuse järgi peab ajakirjanik nii Allain Karusele kui ka tema tütrele Ester Karusele maksma tuhat eurot hüvitist ning avaldama teate, et avaldas ebaõigeid andmeid.
Riigikohtu otsust antud loo kohta loe siit:
Õhtuleht kirjutas oma 2020. aasta loos «Kuulujutt: hääle eest sai 10 eurot! «Inimestel pole midagi süüa, sellepärast müüaksegi valimistel oma häält.»», et väidetavalt püüti Valgas 2017. aasta kohalikel valimistel inimesi Keskerakonna kandidaatide Ester ja Allain Karuse poolt hääletama meelitada viinapudeli või 10 euro eest.
Karused ütlesid toona, et pole hääli ostnud ning pöördusid loo autori vastu kohtusse. Nad soovisid väidetavalt ebaõigete andmete ümberlükkamist ja mittevaralise kahju hüvitamist, põhjendades, et neile on tekitatud mainekahju. «Kuigi kostja ei ole expressis verbis (selge sõnaga – toim) öelnud, et hagejad kindlasti ostsid hääli, siis on ta lugejatele taolise mulje selgelt loonud,» põhjendasid Karused nõudes.
Kuulpak kinnitas, et ei ole ühtegi ebaõiget väidet vaidlusaluses artiklis avaldanud ja kõik toodud väited on tõesed ja seejuures ka kontrollitavad. «Kostja on kajastanud kuulujuttu. Kostja on esitanud faktiväite, et Valgas räägitakse häälte ostmisest ja müümisest kuulujutte. Ajakirjanik on leidnud erinevaid, üksteisest sõltumatuid allikaid, kes kinnitavad nii kuulujuttude rääkimist kui seda, et räägitud kuulujutud vastavad tõele. Kostja ei ole kinnistanud ega soovinud kinnistada lugejates seda, et hagejad on hääli ostnud,» seisis põhjenduses.
Ajakirjanik märgib hagi vastuses ühtlasi, et on rääkinud vähemalt kümne inimesega, kes on kõik kinnitanud, et nad kas nägid häälte müümist, müüsid ise oma hääle, on rääkinud inimestega, kes müüsid oma hääle või teavad neid isiklikult. Kohtulahendist leiab ka loo allikad.
Kaudsed faktiväited
Harju maakohus leidis äsjases otsuses, et Karuste hagi tuleb rahuldada. Otsusega kaasneb kohustus, et Kadri Kuulpak peab kohtuotsuse jõustumisest alates nädala jooksul avaldama teate, et avaldas Allain ja Ester Karuse kohta ebaõigeid väiteid ja on vääralt väitnud ning jätnud ebaõige mulje, nagu oleksid Allain ja Ester Karuse 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisel ostnud hääli. Mõlemale peab ajakirjanik maksma hüvitist 1000 eurot.
Kohtunik Reena Nieländer märkis otsuses, et riigikohtu seisukoha järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea faktiväide, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema avaldatud sõnaselgelt.
Kohtu hinnangul saab artiklist järeldada, et ajakirjanikul on olemas tõendid selle kohta, et Karused ostsid 2017. aasta valimistel hääli. Seega on ajakirjanik avaldanud kaudsed faktiväited. «Kaudsed faktiväited on õiguslikult võrdsed otseste faktiväidetega,» põhjendas kohtunik.
Samuti tõi kohus välja, et artiklis on läbivalt väidetud, nagu oleks 2017. aasta valimistel ostetud Valgas hääli ning selle autor on häälte ostmise juhtumid sidunud vaid hagejatega. Kuulpak on seega kohtuniku sõnul jätnud lugejatele mulje, et Karused on ostnud hääli. Sealjuures leidis kohus, et kõik eespool loetletud allikad on ebausaldusväärsed – nad kas ei ole ise häälte ostmise juhtumis osalenud, on seda kuulnud kolmandatelt isikutelt või on intervjuu ajal rääkinud ebaloogilist või ebaadekvaatset juttu, olles alkoholijoobes.
Kadri Kuulpaki ütlused on kohtu kirjeldusel kohati vastuolus. Ülekuulamisel oli ta väitnud, et temaga vestelnud inimesed ei tundnud üksteist ja seega ei tekkinud kahtlust, et nad võisid omavahel kokku mängida.
«Samas väidab K. Kuulpak, et allikateni jõudis ta erinevat moodi. Oli ka nii, et kolmas isik soovitas kellegi poole pöörduda. Oli ka nii, et üks allikas suunas teiseni. Ühel korral viibis intervjuu juures kolmas isik. Eeltoodust järeldub, et ei ole korrektne Kadri Kuulpaki ütlus, et allikad ei tundnud teineteist, kuna ütluste andmisel hiljem ta väitis, et üks allikas suunas teiseni – võõral inimesel pole võimalik suunata ajakirjanikku kellegi poole pöörduma, kui ta seda isikut ei tea või ei tunne,» leidis kohus.
Kaebavad kindlasti edasi
Kohtunik rõhutas, et riigikohtu otsuse järgi on isikule kuritegude omistamine igal juhul tema au teotav. Otsuses on lisatud, et seoses 2017. aasta valimistel häälte ostmise juhtumitega ei ole Valgas kriminaalmenetlusi alustatud.
Kadri Kuulpaki kaitsja, vandeadvokaat Mari Männiko juhtis tähelepanu sellele, et otsus pole veel jõustunud. Seda saab edasi kaevata 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 27. juulil. Männiko sõnul pole ei tema klient ega tema otsusega rahul ning nad kaebavad selle kindlasti edasi.
«Ajakirjanikul oli mitu allikat, kellest osa väitis, et on ise hääle eest meelehead saanud, ja osa neist oli kuulnud kuulujutte häälte müümisest. Õhtulehe artikkel väitiski, et räägitakse kuulujutte,» lausus advokaat.
«Positiivsena pean ära märkima, et kohtuotsus tunnustas ajakirjaniku õigust oma allikat kaitsta ning võimaldas tõendina esitada anonüümse allika ütlusi. Seda pean ajakirjandusega seotud vaidluste puhul positiivseks arenguks ning loodan, et selline praktika kinnistub,» lisas Männiko.
Ester Karuse sõnul proovisid nad isaga ajakirjaniku ja väljaandega kohtuvälist kompromissi leida ega soovinud raisata kohtu ja enda ressursse. «Selgus, et näeme asja täiesti erinevalt, seega kokkulepe ei õnnestunud ning tuligi pöörduda kohtusse. Otsus on igati õiglane ja usun jätkuvalt Eesti kohtusüsteemi,» lausus Ester Karuse.
/nginx/o/2016/08/29/5772719t1hfae3.jpg)