E, 3.10.2022

Arved Breidaks: vene keele kaitseks

Arved Breidaks
, reporter
Arved Breidaks: vene keele kaitseks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Arved Breidaks
Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Koos Venemaa kallaletungiga Ukrainale on visalt püsinud jutuainena vene keele õpetamise vajalikkus Eesti koolides. Kas on õige õpetada lastele kohustuslikus korras agressori keelt, samas kui on teisi keeli, mille omandamine võiks ellu astuvale inimesele olla kasulikum?

Vene keelt õpetatakse eestikeelsetes üldhariduskoolides praegu üldjuhul teise võõrkeelena. Esimene valik langeb nüüdisaja lingua franca, inglise keele kasuks. Teise võõrkeelena saab üldjuhul valida vene ja saksa keele vahel või kui koolil peaks võimalusi rohkem olema, siis ka prantsuse, soome, rootsi, hispaania või mõne muu keele õppe vahel.

Vene keele laialdast õpetamist Eestis võimaldab ajalooline taust, seega on meil piisavalt seda keeletundi anda oskavaid pedagooge. Samuti aitab kaasa selle oskuse laiem levik. Mõnigi vanem soovitab lastel seda õppida, sest oskab vene keeles neid vajadusel järele aidata.

Vene keelt läheb ka Eesti igapäevaelus tarvis pigem rohkem kui näiteks saksa keelt. Tõsi, saksa keele oskus veel sadakond aastat tagasi oli sama loomulik kui nüüd inglise keele mõistmine.

Vene keele kahjuks ja seega sellest loobumise poolt räägib aga tugevalt ajalooline hetk. Agressoreid ei sallita ja ohutu on nõuda, et lõpetagem vene keele õpetamine lastele. Protesti märgiks või ka sooviga ehitada müüre.

Kuna meie oleme üksjagu väiksemad, on meie vajadus venelastest aru saada mõõtmatult suurem kui vastupidi.

Tegelikult on vene keele oskus Eestis hädavajalik. Tuntud mõttetera ütleb, et hoia oma sõbrad lähedal, aga vaenlased veel lähemal. Aga kuidas tunda venelast, olgu ta siis sõber või vaenlane, saada aru tema motiividest ja mõtteilmast tema keelt oskamata?

Loen regulaarselt Vene sõltumatuid väljaandeid, mida sisustavad uudiste ja ülevaadetega Venemaalt emigreerunud ajakirjanikud, et idanaabri juures toimuvast vähegi aru saada. Abiks on ka sealne sotsiaalmeedia, mis elu peegeldab: kuidas iroonitsetakse hinnatõusude üle, aga ka lipitsetakse võimu ees. Vene keelt oskamata (appi tulevad ka tõlkeprogrammid) poleks see võimalik. Vene keelt oskamata poleks meil võimalik ladusalt suhelda ka Ukraina sõjapõgenikega.

Venemaa ei kao meie kõrvalt kuhugi ja meil pole samuti sarnast plaani. Oleme naaberriigid, naaberrahvad. Ent kuna meie oleme üksjagu väiksemad, on meie vajadus venelastest aru saada mõõtmatult suurem kui vastupidi. Seega, ärgem loobugem vene keele õpetamisest kergekäeliselt ja kindlasti mitte poliitilisel kaalutlusel.

Märksõnad
Tagasi üles