:format(webp)/nginx/o/2022/08/09/14749646t1h8e48.jpg)
Äsja ametisse astunud valitsusest räägiti koalitsioonikõneluste käigus kui vahevalitsusest. Ka peaminister Kaja Kallas rõhutas igas intervjuus, et koalitsioonil jääb riigijuhtimiseks «ainult» pool aastat ning seetõttu ei saa olulisi muudatusi ellu viia.
Koalitsioonilepingust see aga silma ei paista ning praegu ei ole isegi oluline, kas ambitsioonikad eesmärgid sündisid Isamaa ja sotsiaaldemokraatide survel või mitte. Olulisem on, et järgnevate kuude jooksul on seatud eesmärgiks astuda olulised sammud nii eestikeelse hariduse, energiakriisi kui ka inimeste toimetulekut puudutavates küsimustes.
Mul on väga kahju, et enam kui 30 aastat pärast iseseisvumist pole Eesti suutnud koolides üle minna täielikult eestikeelsele õppele. Seetõttu on kannatanud meie ühiskonna julgeolek, sidusus, lõimumine ja ka tööjõuturg. Olukord, kus kooli lõpetavad noored, kes ei suuda minna edasi kõrgkooli või leida töökohta, mõjub Eesti majandusele väga halvasti.
See klaaslagi pärsib meie majandust ja ka eesti kultuuriruumi arengut. Mis aga praeguses julgeolekuolukorras veelgi olulisem: kakskeelne haridussüsteem taastoodab kakskeelset infovälja ning tekitab lisapingeid meie ühiskonnas. Kui kümned tuhanded Eesti elanikud saavad oma infot Vene propagandakanalitest, on see juba otsene oht Eesti julgeolekule.
Seega on koalitsiooni kokkulepe, et üleminek eestikeelsele haridusele algab 2024. aastast, ainuõige otsus. Loodetavasti kaasneb sellega ka oluline investeering õpetajate palga- ja järelkasvu. Et noored inimesed näeksid end tulevikus õpetajana, tuleb hoolitseda selle eest, et õpetaja töökoormus ja palgatase oleksid konkurentsivõimelised.
Teine oluline edasiminek puudutab Eesti inimeste toimetulekut ja perede heaolu. 2016. aastal tegid toonased valitsuserakonnad Isamaa, Keskerakonna ja SDE märgilise sammu ning lõid lasterikka pere toetuse. See otsus ning varasem lapsetoetuse tõus oli selge sõnum, et lastega pered on olulised ja riik väärtustab neid.
Mul on väga kahju, et enam kui 30 aastat pärast iseseisvumist pole Eesti suutnud koolides üle minna täielikult eestikeelsele õppele. Seetõttu on kannatanud meie ühiskonna julgeolek, sidusus, lõimumine ja ka tööjõuturg.
Eelmise valitsuse lõhki ajanud idee tõsta lapse- ja lasterikka pere toetust on muutunud koalitsiooniläbirääkimistel aga veelgi ambitsioonikamaks. Isamaa soovitud ning teiste partnerite heaks kiidetud ettepanek tähendab, et 2023. aastal tõuseb lastetoetus 80 eurole ning lasterikka pere toetus 600 eurole. Lisaks hakatakse peretoetusi indekseerima ning lõppeb ära praegune olukord, kus lasterikka pere toetus kaob järsult ühe lapse täisealiseks saamisel. Selle asemel hakkab toetus vähenema järk-järgult hetkest, kui pere vanim laps saab 24-aastaseks.
Tean Otepää lasterikkaid peresid ning arusaadavatel põhjustel on nende kulud väikeste perede väljaminekutest märkimisväärselt suuremad. Suuremad kulud eluasemele, transpordile, huviringidele ning teistele igapäevastele asjadele on ka uuringute järgi üks peamisi põhjusi, miks pered piirduvad tihtipeale vaid ühe või kahe lapsega.
Toetuse tõus pakub aga hädavajalikku täiendavat kindlustunnet ning see on valitsuse üks märgilisemaid lubadusi. Kui sellele lisada veel tulumaksuvaba miinimumi tõus 654 eurole, saame hea koosluse sammudest, mis leevendavad ja maandavad praegusel kiirel inflatsiooniperioodil inimeste muresid ja riske. Nendel sammudel on ka oluline regionaalpoliitika mõõde, sest suuremaid peresid on rohkem just nimelt väljaspool suuri linnu.
Vaadates vastu sügisele, on kahtlemata oluline tuua esile valitsuse plaanid seoses enneolematult kõrgete energiahindade kompenseerimisega. Ühelt poolt on positiivne, et erinevalt eelmisest kütteperioodist, kus kasutati bürokraatlikku kompensatsioonimeedet, on seekord otsustatud lihtsamate ja loogilisemate lahenduste kasuks. Gaasi kodutarbijatele hüvitatakse 80 eurot ületavast gaasi hinnast 80 protsenti kuni 2600 kilovatt-tunni tarbimise kohta ühes kalendrikuus. Kaugkütte kodutarbijatele hüvitatakse 80 eurot megavatt-tunni kohta ületavast hinnast samuti 80 protsenti.
Sellele lisandub lubatud elektriturureform, millest on meedia vahendusel kõlama jäänud, et hinnad jäävad 130 euro piiresse megavatt-tunni kohta, millele tuleb juurde omakorda hüvitis 50 eurot megavatt-tunni kohta. Need meetmed aitavad loodetavasti inimesi keerulisel ajal, kuid algav kütteperiood kujuneb ilmsest siiski eelmisest veelgi raskemaks ning lisaks lühiajalistele sammudele vajame pikaajalisi, mis looksid uusi tootmisvõimsusi ja paremaid lahendusi.
Isamaa soovitud ning teiste partnerite heaks kiidetud ettepanek tähendab, et 2023. aastal tõuseb lastetoetus 80 eurole ning lasterikka pere toetus 600 eurole.
Viimasel poolaastal on keerukas teema olnud Ukraina sõjapõgenike abistamine. Kohalikud omavalitsused ja Eesti inimesed on püüdnud anda palju mitmekülgset abi. Püüdlustest hoolimata tuleb ette piir, millest edasi enam ei suudeta.
Kahjuks ei täitnud eelmine valitsus oma kohustusi piisavalt ja püüdis järjekindlalt sõjapõgenikega seotud ülesandeid, mis riik lahendamata jättis, suruda omavalitsustele täitmiseks. Survestamine käis sageli ähvarduste saatel. Loodan, et uus valitsus on omavalitsustega koostööaltim.
Uus valitsus on kujundanud punamonumentide teisaldamises head ja julged seisukohad. Olen nendega täielikult ühte meelt. Otepää vald oli esimene omavalitsus Eestis, kes teisaldas oma vallakeskuses oleva punamonumendi, see sai teoks juba 16. juunil.
Kui kõik kolm osapoolt sõlmitud leppest kinni peavad, saame ühe viimaste aastate kõige tegusama valitsuse, mis astub mitmesugused olulised sammud Eesti elu edendamiseks.
Kui kokkulepitud asjade kõrval leitakse kindel lahendus kriitilistele julgeolekut puudutavatele küsimustele nagu punamonumentide teisaldamine, täiendav panus riigikaitsesse ja relvalubade äravõtmine Vene kodanikelt, siis oleme õigel kursil. Lõpliku hinnangu uuele valitsusele saame muidugi anda alles hiljem.