E, 3.10.2022

Võru ja Valga saavad päästeametilt ohusireeni

Lõuna-Eesti Postimees
Võru ja Valga saavad päästeametilt ohusireeni
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Võru linna keskväljak.
Võru linna keskväljak. Foto: Arvo Meeks

Päästeamet selgitas välja 16 suuremat linna, kuhu on kavas paigaldada sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem. Teiste seas tuleb selline ka Valga ja Võru linna.

«Selleks, et üldse aru saada, kui palju ja kuhu tuleks ohusireenide kõlareid paigutada, et sireeni heli kogu asula ära kataks, tuli meil teha kõikide linnade kohta akustiline analüüs, milles võtsime arvesse olemasolevat taustamüra, pinnavorme ja hoonestust. Samuti oleme teada saanud, kui tugev peab heli olema, et see oleks taustamürast eristatav, kuid samas ei tekitaks inimeste tervisele ohtu,» selgitas sireenide projektijuht Tambet Vodi.

Sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem paigaldatakse 16 suuremasse asulasse: Tallinna/Muugale, Tartusse, Pärnusse, Narva, Võrru, Paldiskisse, Sillamäele, Tapale, Jõhvi, Maardusse, Rakverre, Keilasse, Viljandisse, Valka, Kuressaarde ja Haapsallu.

Sireenide maksimaalne helirõhu tase jääb alla 115 dB, mida võiks võrrelda näiteks alarmsõiduki sireeni või teetöö/ehitusmasinate müraga. «Oluline on aru saada, et sireeni käivitades ei jää inimesed seda heli tänavale kuulama, vaid liiguvad kiiresti hoonetesse,» märkis Vodi.

Kokku tuleb 16 linna 70-80 kõlaripunkti. Eelistatult paigutatakse sireenid riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvatele ehitistele, riiklikele ettevõtetele kuuluvatele ehitistele, sidefirmade sidemastidele. Kui neist ei peaks piisama, siis on võimalik kasutada ka eraomanduses olevaid ehitisi, kus juba on sideettevõtete sideseadmeid ning suuremate äriettevõtete hooneid.

Loodav sireenide süsteem hakkab ohuolukorrast teavitamiseks edastama helisignaali. Olukorrad, mille puhul sireenide kaudu teavitust edastatakse, on sõjaline oht, suurõnnetused, hädaolukorrad (nt kiirgusõnnetus, õnnetus ohtlike kemikaalidega).

Millised täpselt signaalid olema hakkavad, saab selgeks augustis-septembris. Selleks ajaks valmistame ette ka teavitustegevused, et elanikkonnale sireenide helisignaalid ja käitumisjuhised tuttavaks teha. Lisaks saavad ohu piirkonnas viibivad inimesed ka oma mobiiltelefonile sõnumi, mis annab ohuolukorra kohta lisainfot ning käitumisjuhiseid.

Ühtset üle-eestilist ohusireenide võrgustikku Eestis praegu ei ole, kuid Päästeamet on alustanud selle välja arendamisega. Eesmärk on välja töötada süsteem, mis võimaldaks jõuda võimalikult suure arvu elanikeni ning mida oleks võimalik keskselt käivitada. Elanikkonnakaitse vaatest on see suurim investeering, mida viimase 30 aasta jooksul on tehtud. Riik eraldas ohusireenide võrgustiku loomiseks 4,5 miljonit eurot.

Esimesed seadmed on plaanis paigaldada 2022. aasta lõpus ning kogu süsteem võiks valmis olla 2023. aasta juuliks

Märksõnad
Tagasi üles