Usbekistan, Türkmenistan, Kasahstan ja Kõrgõzstan – need nii-öelda tan-riigid löövad praegu Venemaa lähiturgudel lukku ambitsioonikaid tehinguid. Meie silmis üsna eksootiliste Kesk-Aasia riikide materjali ja tooraine pakkumisi laekub praegu hunnikutes siinsete tarneraskuste ohvriks langenud tootjate laudadele.
Tomi Saluveer: tan-riigid trügivad turule
Ega Venemaa ja Valgevene ole piiride sulgemise ja sanktsioonide tõttu oma tehaseid seisma pannud. Puit, metall, väetised ja muu tootmisettevõtetele esmavajalik materjal ja toore otsib võimalust siseneda turule teisi kanaleid pidi, näiteks kolmandate riikide kaudu. Kui kaup on turul, siis mingit pidi ta ikkagi jõuab kusagile.
Ka väetiseturul on niinimetatud tan-pakkujaid praegu üsna palju. Eksportijateks on üleöö saanud riigid, kes pole kunagi varem väetiseid tootnud, vähemalt mitte sellistes mahtudes, kuid on ühtäkki nüüd oma toodanguga kohal. Pakutakse lämmastikväetiseid, kompleksväetiseid ja muud. Edasimüüjatel pole raske mõista, milliseid kanaleid pidi see kaup reaalselt turule trügib ning vähemalt seni pole nad sellele ümbernurgateele väidetavalt astunud.
Idapiiri taga tootmine jätkub, sogases vees on spekulantidel hea ujuda, soodushinnad tekitavad aga ahvatlusi.
Metallitöötlejad saavad samuti põnevaid pakkumisi. Kõlama jäi jällegi üle päeva helistanud Kasahstani müügimeeste aktiivsus, kes pakkusid metalli sõjaalguse järgsetest šokihindadest märksa soodsamalt. Ehitusmetalli puhul on oluline faktor kvaliteet, mis uute, kahtlase päritoluga partnerite puhul ettearvamatu. Kui sahkade või atrade valmistaja toode puruneb, siis selle tagajärjed ei ole üldjuhul traagilised. Teine asi on, kui kukub kokku ostukeskuse katus, sest keegi püüdis hõlptuluga rikastuda.
Eile pöördusid ka puidutöösturid riigi poole palvega pöörata tähelepanu Aserbaidžaani, Gruusia ja Kasahstani puidu impordi hüppelisele kasvule Eestisse. Kahtlustatakse, et importpuidu hulgas on idanaabrite sanktsioneeritud tooted või on nende valmistamiseks kasutatud sealset puitu. Ekspertide hinnangul ei ole nendes riikides lihtsalt sellises mahus tootmisvõimsusi, nagu näitab seni olematu olnud impordi praegune statistika.
Idapiiri taga tootmine jätkub, sogases vees on spekulantidel hea ujuda, soodushinnad tekitavad aga ahvatlusi.
Võtab aastaid, enne kui saame elu ümber korraldada nii, et see ei sõltuks olulisel määral naabriks oleva hiigelriigi ressurssidest.