Räpina haigla ehitustöid pitsitab rahamure

Räpina haigla. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Räpina Haigla B-korpuse energiatõhustamise tööd osutusid oodatust kaks korda kallimaks, ulatudes ligi 1,5 miljoni euroni, ent riigitoetuse summat, millega töid osaliselt rahastada kavatseti, suurendada ei saa.

Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul ei võimalda kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise kord toetussummat tagantjärgi suurendada. "Eelkõige on selle põhjuseks taotlejatele võrdsete tingimuste tagamine konkursipõhise taotlemise korral," lisas minister vastuses Räpina Haiglale.

Solman tõi aga välja kaks võimalikku lahendust, mis aitaks haigla B-korpuse energiatõhustamise tööd siiski lõpuni viia. Esiteks võib haigla kaaluda hanke uuesti korraldamist. "Võimalik, et maikuus läbi viidud hange langes aega, mil materjalide tarneraskusi hinnastati pakkumisse ebaproportsionaalselt suurelt või ebakindlusest tulenevalt oli pakkujate ring tavapärasest väiksem," märkis ta.

Teine variant oleks omavalitsuse toetus. "Eeldame, et AS Räpina Haigla on juba kaalunud kavandatava investeeringu omafinantseeringu katteks kaasata haigla teeninduspiirkonna kohalike omavalitsuste vahendeid, kuid kui seda tehtud ei ole, ning tegemist on laiemale piirkonnale olulise teenusega, tuleks proovida selliste kokkulepeteni jõuda," selgitas minister.

Sealhulgas juhtis Solman haigla tähelepanu sellele, et antud toetusmeetme projektide elluviimise viimane tähtaeg on 2023. aasta 31. detsember. "Teie projekti lõpptähtajaks on vastavalt toetusotsusele 31. august 2023. Kui soovite projekti perioodi pikendada, palume pöörduda vastava taotlusega toetusotsuse muutmiseks toetusmeetme rakendaja poole, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus," selgitas minister.

AS Räpina Haigla pöördus juuli lõpus rahandusministeeriumi poole, et paluda energiasäästu programmist eraldatud toetussumma suurendamist tööde läbiviimiseks haigla hoonekompleksi B-korpuses.

Projekti kogumaksumuseks oli eelprojekti kontrolleelarve alusel planeeritud ligikaudu 787 000 eurot, millest omaosalus oleks olnud 30 protsenti ning mullu juulis otsustas Riigi Tugiteenuste Keskus haigla taotluse ka rahuldada. Tänavu mais viidi ehitaja leidmiseks läbi riigihange, ent pakkumuste avamisel selgus, et kõige odavam pakkumus ületas hinnangulist maksumust ligi kaks korda, ulatudes 1 497 600 euroni.

Seega soovis haigla projekti abikõlbulike kogukulude suurendamist 1 497 600 euroni, millest Riigi Tugiteenuste Keskuse toetus oleks 70 protsenti ehk natuke üle miljoni euro.

Rekonstrueerimistööde käigus kavatses haigla välja vahetada aknad ja avatäited, rekonstrueerida soojasüsteemid, ventilatsioon koos soojavahetiga ning soojustada hoone välisseinad. Energiaauditi aruande järgi peaks peale tööde teostamist soojusenergia aastane tarve vähenema ligi 63 protsenti.