Riik soovib suurendada oma rolli keskhariduse pakkumisel

Tegevusjuhendaja valdkonna kutsevõistluse korraldajateks on Tallinna tervishoiu kõrgkool, Tartu tervishoiu kõrgkool, Järvamaa kutsehariduskeskus, Valgamaa kutseõppekeskus (pildil), Pärnumaa kutsehariduskeskus ja Kuressaare ametikool. Foto: Arvo Meeks

Hariduselu järgmise õppeaasta kavast selgub, et haridus- ja teadusministeeriumi tähelepanu all on uute riigikoolide käivitamine ja mitme kooli pidamise omavalitsuselt riigile ülevõtmine, et pakkuda õppijatele kvaliteetset eestikeelset üld- ja kutsekeskharidust üle Eesti.

Ukrainast saabunud õppijatele loodud Vabaduse Kool alustab Tallinnas tööd 1. septembril. ` Kohtla-Järve Järve kooli ja Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi pidamise võtab riik omavalitsustelt üle alates 1. septembrist. Käivad läbirääkimised ka Sillamäe Eesti põhikooli ja Sillamäe gümnaasiumi pidamise ülevõtmiseks ning Lüganuse valla koolivõrgu korrastamiseks, sealhulgas vajadusel ühe või mitme kooli pidamise ülevõtmiseks alates 1. septembrist 2023.

Tallinna Muusika- ja Balletikool (MuBa) alustab tööd 1. septembril, mis tähendab, et Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, Tallinna Muusikakeskkool ja Tallinna Balletikool lõpetavad tegevuse eraldiseisvate asutustena ja liituvad MuBaga.

Rakvere Riigigümnaasium ja Saue Riigiümnaasium alustavad tööd 1. septembril. Jätkuvad Tallinna Mustamäe Riigigümnaasiumi, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi, Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi, Rae Gümnaasiumi, Narva Gümnaasiumi ja Narva Eesti Riigigümnaasiumi käivitustegevused, sealhulgas õpetajate värbamine. Koolid alustavad õppetööga 1. septembrist 2023.

Valga Täiskasvanute Gümnaasium ja Jõgeva Täiskasvanute Keskkool lõpetavad tegevuse ja täiskasvanud õppijad liiguvad 1. septembrist 2022 üle riigikoolidesse, vastavalt Valgamaa Kutseõppekeskusesse ja Jõgevamaa Gümnaasiumisse.

Ühtlasi on haridus- ja teadusministeeriumi plaanis pakkuda koolitusi eesti keelest erineva emakeelega laste õpetajatele. Nii on eestikeelse õppe toetamiseks põhikooliõpetajatele kättesaadavad lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK) ning keelekümbluse koolitused.

Tänavu sügisel pakub haridus- ja noorteameti (Harno) koolituskeskus eesti keelest erineva kodukeelega laste õpetajatele eestikeelse aineõppe toetamiseks metoodikakoolitusi 12 rühmale. Üleriigilised koolitused toimuvad kolmel õppekaval kokku neljale aineõpetajate rühmale, piirkondlikud koolitused toimuvad kahel õppekaval. Piirkondlikke koolitusi korraldavad koolituskeskused-keelekümbluskoolid Narvas, Kohtla-Järvel, Tartus, Pärnus ja Tallinnas, kus on pikaajalised LAK-õppe, keelekümbluse ja koolituskogemused. Infopäevadele ja koolitustele on oodatud pedagoogid, kes õpetavad teise kodukeelega lapsi eestikeelses aineõppes, alustavad tööd keelekümblusklassis või toetavad teise kodukeelega lapsi eestikeelses huvihariduses. Lisaks pakuvad erinevaid keeleõppekoolitusi Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, eesti keel teise keelena õpetajate selts, Eesti Keele Instituut MTÜ Pagulasabi viib läbi koolitusi lasteaiameeskondadele. Väljatöötamisel on koolitus ukraina emakeelega laste õpetajaile.

Uuel õppeaastal pakutakse ka täiskasvanute eesti keele õpetajatele koolitusi, et kindlustada vajalik spetsialistide hulk, et tulla toime suurenenud nõudlusega täiskasvanute eesti keele õppes seoses Ukraina kriisiga. Lisaks riigisisestele koolitustele on tulemas Tallinnas kaks rahvusvahelist koolitust, mida pakutakse koostöös Euroopa nüüdiskeelte keskuse ja Eesti Võõrkeeleõpetajate Liiduga.