Enim tunnustust tuli Räpina kooli

Tunnustuse pälvinud Räpina gümnaasiumi õpetajad: aasta klassiõpetaja Marika Aruküla, haridusvaldkonna edulugude konkursi finalist Kai Karell-Narrusk, aasta põhikooli aineõpetaja Karin Tuul, aasta õppeasutuse juht Meeri Ivanov, aasta haridusteo eestvedajad Kätlin Neimann ja Kristi Talvik. Foto: Sander Silm/Põlvamaa Arenduskeskus

Kanepi gümnaasiumis aset leidnud Põlvamaa õpetajate augustifoorumil tunnustati maakonna aasta haridustöötajaid. Enim tiitleid läks Räpina ühisgümnaasiumisse.

Aasta lasteaiaõpetajaks kuulutati Põlva lasteaia Pihlapuu õpetaja Pille Kaarsalu. Teda on iseloomustatud kui sihikindlat ja pärimuskultuuri väärtustavat pedagoogi.

Kaarsalu annab kõigile lastele võimaluse kaasa rääkida, julgustades küsimuste abil vastama. Tegevustesse lõimib ta liikumismänge ja leiab võimalusi õues aktiivselt tegutseda. Ta märkab mudilaste võimeid ja oskusi, suunab neid teisi lapsi juhendama.

Aasta klassiõpetaja tiitli pälvis Räpina ühisgümnaasiumi pedagoog Marika Aruküla. Ta kasutab mitmesuguseid infotehnoloogilisi rakendusi, pidades samas oluliseks luua õiged väärtushinnangud. Näiteks viis ta õpilased keskkonnaameti õppeklassi ja jäätmejaama, et nad mõistaksid loodushoiu tähtsust.

Õpilastega viib ta läbi ka mitmekesiseid rühmatöid, kinnistades väärtushinnanguid ka loovate tegevuste abil.

Koolipere süda

Põlva gümnaasiumi õpetaja Florika Kolbakova, kes kuulutati aasta klassijuhatajaks, pärjati koolis mullu ka aasta inimese tiitliga, sest ta on nii oma mentorgrupi kui kogu koolipere süda. Ta loob koostööks vajaliku vaba õhustiku ning tekitab oma hoolivuse ja abivalmidusega väikese pere tunde. Õpilased saavad temaga kriitikavabalt suhelda ja muredest rääkida.

Igas tema tunnis on koht huumorile, mis vähendab stressi ja pingeid. Ka vilistlased pöörduvad tema poole sageli oma mure või rõõmuga.

Aasta põhikooli aineõpetajaks valiti Räpina ühisgümnaasiumi õpetaja Karin Tuul. Ta on bioloogia- ja inimeseõpetuse õpetaja, 8. klassi klassijuhataja, kooli tervisenõukogu esimees ja loovtööde koordinaator – uuenenud õpikäsituse, elu- ja looduslähedase õppeviisi elluviija.

Tuulele meeldib rakendada õpetamisviise, mis loovad tunnis sõbraliku ning avatud meeleolu. Ta leiab, et õppija on uurija, kuid samas peavad talletuma loodusteaduslikud põhitõed. Tuul toetab õpilaste vaba ja loomingulist mõtlemist ning tegutsemist.

Ei jää hätta ühegi küsimusega

Põlva gümnaasiumi õpetaja Kaia Tamm kuulutati aasta gümnaasiumiõpetajaks. Ta tegutseb nii gümnaasiumis kui ka Põlva koolis, õpetades kokku seitset teemat, samas õpib ja arendab pidevalt end ka ise. Tamm vastab ka pööraseimatele küsimustele lahkelt ja sõbralikult. Õpilasfirmasid juhendades julgustab ta õppijaid lähenema probleemile loovalt ning ettevõtluse aspekte selgitades toob näiteid elust.

Aasta huvikooliõpetaja tiitli pälvinud Margot Suur töötab nii Räpina kui ka Põlva muusikakoolis. Tema heast tööst annavad tunnistust tema õpilaste saavutused: arvukad vabariiklikud ja ülemaailmsed peaauhinnad ja menukad kontserdid. Suur on saanud kaks korda Põlvamaa Kultuuripärli tiitli ning 11 korda on ta valitud parimaks juhendajaks. Ta on korraldanud ka temaatilisi kontserte, mis avardavad laste silmaringi ja toetavad võõrkeele õpet. Saatepartiide salvestamiseks kasutab ta arvutiprogramme, tagades solistidele kvaliteetse instrumentaalsaate.

Räpina ühisgümnaasiumi direktor Meeri Ivanov pälvis aasta õppeasutuse juhi tiitli. Tema tegevusel on märkimisväärne mõju kogukonna hariduskeskuse kujunemisel. Viie tööaasta jooksul on ta kooli õpikeskkonda märkimisväärselt parandanud: remonditud on mitu klassiruumi, ehitatud uus söökla, renoveeritud aula ja fuajee. Samuti on koolile soetatud hulk nutiseadmeid. Ta on kujundanud erispetsialistide meeskonna, kes toetavad nii lapsi kui ka nõustavad õpetajaid. Koolijuht tegutseb tihedas koostöös vallavalitsuse ja valla teiste koolidega. Ta on Põlva maakonna koolijuhtide ühenduse juhatuse liige.

Aasta tugispetsialistiks kuulutati Kanepi gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Janeli Valdmets. Ta oskab noori kuulata ning neile nende mõtteid ja tundeid tagasi peegeldada nii, et õpilane jõuab tihti ise oma mure lahendusele lähemale. Oma kabinetti on ta loonud rahuoaasi, kuhu saavad oma probleeme lahkama tulla nii õpilased, kolleegid kui ka lapsevanemad.

Valdmets innustab noori pingutama, õpetab üldtunnustatud käitumisnorme ja vajadusel sedagi, kuidas õpilünkade tasandamiseks kalenderplaani koostada.

Aasta haridusteoks nimetati Räpina ühisgümnaasiumi «Rakett 69» õpihuvilaagrid, mille eestvedajad on Kätlin Neimann ja Kristi Talvik.

Aktiivsed õpetajad on nakatanud õpilasi raketipisikuga ning see on ka teistes pedagoogides tekitanud soovi lapsi «teistmoodi» arendada. «Rakett 69» on küll võistlus, kuid teisalt osalejatele ka ülimalt vahva ja õpetlik eksperiment, mille käigus saab katsetada, teha vigu ja nendest õppida, olla leidlik ja loov. Seni on saanud laagris osaleda õpilased 4.–12. klassini.

Aasta hariduse sõbraks kuulutati foorumil TaMi Automatics OÜ – Räpina aianduskooli pikaaegne partner, kes aitab luua koolis uuendusmeelse õpikeskkonna ja tutvustab tehtut Euroopas. Firma on välja töötanud ja paigaldanud simulatsiooniklassi mudelkasvuhooned, mis aitavad õppuritel saada erialaseid teadmisi.

Algatatud on ka simulatsiooniprogramm, mis võimaldaks taimi kasvatada virtuaalselt. Ettevõte on loonud õppekasvuhoones taimede jälgimissüsteemi mitmekülgsete anduritega. Lisaks on ta paigaldanud sinna vee taaskasutussüsteemi, mis aitab oluliselt säästa ümbritsevat keskkonda.

Hea haridus kui edu võti

Foorumil tänas Põlvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Enel Liin kõiki haridustöötajaid, kellele on viimased aastad toonud katsumusi, kuid kes sellest hoolimata on hakkama saanud. Liini sõnul jaguneb Eesti kaheks: haritud ja harimata Eestiks. Mida rohkem on meil haritud Eestit, seda edukamad me oleme ja seega on just hea haridus Eesti edukuse võti, rõhutas Liin.

Igal aastal kuulutab haridus- ja teadusministeerium koostöös Eesti Haridustöötajate Liiduga välja konkursi «Eestimaa õpib ja tänab». Põlvamaa aasta õpetajad valiti üleriigilise tunnustusürituse esildiste hulgast ja maakonnas laekus sel aastal 44 ankeeti kümnes kategoorias. lepm