Ardel pani hooajale väärika punkti

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Hetkel ees veel Pille Hinn ja taga Johanna Ardel
Hetkel ees veel Pille Hinn ja taga Johanna Ardel Foto: Erakogu

Eesti meistrivõistlustel 10 000 meetri jooksus saadud võiduga lõppes ka Valga vallast Soorust pärit Johanna Ardeli käesolev hooaeg. See oli täis katsumusi.

Hooaeg algas veebruaris peetud Eesti meistrivõistlustega, kus õnnestus võita Eesti meistritiitel nii 1500 meetri kui ka 3000 meetri jooksus. Seejärel tuli seoses haigestumisega tagasilöök, mis sundis muutma mai ja juuni plaane ning mitu võistlust tuli tal ära jätta.

Hooaja põhieesmärk oli võistelda suveuniversiaadil Hiinas, kuhu pääsemiseks täitis Ardel nii 3000 meetri tõkkejooksu kui ka 5000 meetri jooksu normi. Mais aga selgus, et võistlus jääb seoses koroonaga ära. «See võttis korraks tuju nulli, kuid kiiresti said plaanid ümber tehtud eesmärgiga teha pikk hooaeg,» tunnistas neiu.

Juunis oli tal raske eksamiperiood Tenerife saarel asuvas La Laguna ülikoolis. Hispaania klubide karikavõistlustel õnnestus aga võita 3000 meetri takistusjooks.

«Seejärel oli fookus Eesti meistrivõistlustel, kus sai võisteldud kahel alal,» meenutas Ardel. «Kokkuvõttes võib tulemustega – 3000 meetri takistusjooksus teine koht ja 5000 meetri jooksus kolmas – rahul olla, kuigi pisut kripeldab, et 5000 meetris jäi esikoht kahe sekundi kaugusele.»

Taas tuli Tenerifele sõita, et kooliga seotud teemad korda ajada. Tagasi tulles sõitis ta lennujaamast otse Tartusse võistlustele ja püstitas 2000 meetri jooksus isiklik rekordi 6,24.63.

Balti matšil esindas Ardel Eestit nii 3000 meetri takistusjooksus kui 5000 meetri jooksus. 3000 meetri takistusjooksus võitis ta isikliku rekordiga hõbeda. «Teisel päeval oli kerge väsimus jalgades. Eesmärk oli võtta parim võimalik koht. Kahe Leedu jooksja järel õnnestus võita 5000 meetris pronks.»

Väärikas punkt sai pandud Viljandis toimunud Eesti meistrivõistlustel 10 000 meetri jooksus. Sellel distantsil polnud Ardelil varasemat staadionil jooksmise kogemust. «Ilm oli tugevaks jooksuks ebasobiv: 30 kraadi sooja,» nentis ta. «Eesmärk oli joosta põhikonkurendiga koos ja võimalusel teises pooles oma tugevus maksma panna.» See õnnestus hästi ja Eesti meistritiitel tuli isikliku rekordiga 36,47.16.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles