Tiit Loim: äratuskell kogu planeedile

Tiit Loim Foto: Paul Poderat

Kui praegu vaadatakse Eestis Juhan Partsi kunagistele elektribörsi suunas kriitilistele sõnadele tagasi justkui prohvetlikele, siis sarnase halva üllatuse nagu praeguse Euroopa energiakriisi ennetamine peaks praegu käima terves energiasektoris kogu planeedil.

Selliseid sündmusi nagu Venemaa moraalses võtmes 80 aastat ajas tagasi viinud kallaleminek Ukrainale ja järgnev energiakraanide kinnikeeramine muidugi keegi ette näha ei osanud. Ja vaevalt see kaine mõistusega inimestele ka ennustatav oleks. Loodetavasti annab praegune kehv olukord tõuke laiemateks muutusteks, et me lähiaastatel, kui praegune kriis loodetavasti leevenema hakkab, järgmiste murede ees silmi kinni ei pigistaks.

Olen läbi aastate end korduvalt leidnud mõtisklemast, kui palju tõde võib olla ennustustes, millest räägib publitsist Kaupo Vipp. Esmapilgul tundub idee varakeskaegse elukorralduse peatsest naasmisest ulmeline. Vähem radikaalset sõnastust kasutades aga on need teemad asjakohased.

Peamine kurja juur paistab olema naftatootmise tipp, millest edasi hakkab tootmine vähenema. Selle saabumise aega on küll varem valesti ennustatud, aga pääsu sellest ühel hetkel pole.

Paraku on raske olla inimkonna tuleviku suhtes lootusrikas, kui alati leidub neid, kelle tõttu kulub energia pigem konkurentsile ja arutule sõdimisele.

Paraku tugineb praegune elukorraldus suuresti naftale. Fossiilkütuste energiatihedus on kõige muuga võrreldes väga suur ja võrdväärseid asendusi ei paista. Mõni aasta tagasi hinnati taastuvate allikate osakaalu kogu maailma energiatoodangus 11 protsendile. Kui mõnel hinnangul on juba ammu hilja, siis umbes 15 aasta tagune Hirschi raport leidis, et revolutsioonilise kriisi ärahoidmiseks tuleks alternatiivsete kütuste kiiremas korras kasutusele võtuga pihta hakata 20 aastat enne naftatippu.

Kuidas seda teha, on igast otsast keeruline ülesanne. Drooni lennutamiseks akutehnoloogiast piisab, aga üle ookeani lendamiseks esialgu kaugeltki mitte, kuna lennukid muutuks õhkutõusmiseks liiga raskeks. Akude tootmiseks kasutatav liitium on mitteuuenev maavara, biodiisel nõuab palju põllumaad ja nii edasi.

Sellele kõigele tuleks mõelda ühiselt ja kohe, et mitte ühel hetkel tõdeda, et oleks võinud ju probleeme ette näha. Paraku on raske olla inimkonna tuleviku suhtes lootusrikas, kui alati leidub neid, kelle tõttu kulub energia pigem konkurentsile ja arutule sõdimisele.