Päevatoimetaja:
Mati Määrits

Koroona tõttu viibis haiglas 75 inimest

Copy
Sotsiaalministeerium plaanib uuest aastast muuta haiguspäevade arvestamist.
Sotsiaalministeerium plaanib uuest aastast muuta haiguspäevade arvestamist. Foto: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Esmaspäeva hommikuse seisuga vajas Eestis haiglaravi 75 koroonapatsienti.

Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja Hanna Sepa sõnul lisandus eelmisel nädalal üle riigi 2279 haigusjuhtu, millest 822 olid laboratoorselt kinnitatud ja 1457 kliiniliselt diagnoositud.

«Eelmise nädalaga võrreldes vähenes haigestumus koroonasse 20,4 protsendi võrra. Uuel nädalal võib oodata veidi alla 800 laboratoorselt kinnitatud juhu,» selgitas Sepp ja lisas, et nakatamiskordaja on Eestis hetkel 0,84.

Haiglates avati eelmisel nädalal 77 uut COVID-19 haigusjuhtumit. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase riigis keskmine. Praegu ennustab terviseamet, et septembris jõuame riskimaatriksil rohelisele ehk madalale tasemele.

Viimase seitsme päeva keskmine koroona tõttu hospitaliseeritute arv on langenud 5,6 pealt 4,7 peale. Esmaspäeva hommikuse seisuga viibis sellega nakatumise tõttu haiglas 75 inimest, neist kaks intensiivravil. Nädala jooksul suri koroonaviiruse tõttu kuus inimest vanuses 65–94. Tõenäoliselt püsib sel nädalal hospitaliseeritute arv 70 juures.

Nädala jooksul manustati 5765 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 304. Lisa- või tõhustusdoosi on saanud 477 603 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,6 protsenti.

Eelmise nädala reoveeseire tulemuste põhjal on viiruselevik reovees 65 protsendi ulatuses oranžil ehk kõrgel ohutasemel. Enim viirusosakesi tuvastati Jõgeval, Ahtmes ning Raplas. Kõige vähem tuvastati viirusosakesi Laagri piirkonnas. Eesti tervikpildis ei ole reovees võrreldes varasema nädalaga suuri muutusi toimunud. Asukohtade lõikes tegid varasema nädalaga suurima tõusu Rapla ning Jõgeva.

Viimase seitsme päeva haigestumus oli langustrendis kõikides maakondades, välja arvatud Järvamaa. Suurem langus on olnud Jõgeva-, Viljandi-, Saare- ja Läänemaal.

Tagasi üles