Tomi Saluveer: ees seisab otsustav talv (3)
/nginx/o/2017/11/07/7290737t1hf85f.png)
8. september 2022, 00:18
/nginx/o/2022/09/07/14814670t1h4e83.png)
Eelolev talv otsustab, kas Lääs suudab jääda Putini Venemaa vastaste sanktsioonide juurde kindlaks ja üksmeelseks. Või murdub Euroopa igast suunast ründava inflatsiooni ja energiakriisi käes ning annab sanktsioonide õgvendamise teel võimuahnele idanaabrile järele. Inimesi ei saa ju külma kätte jätta ega ettevõtteid pankrotti lasta.
Euroopa on odava gaasiga ära hellitatud. Tean isiklikult näiteid Itaaliast ja Saksamaalt, kus külma sõja ajal ehitatud kortermajad on seniajani soojustama. Gaas on olnud lihtsalt nii odav, et seinte-lagede-põrandate soojustamiseks kuluv investeering pole olnud mõistlik, sest ei tasunud ennast aastakümnete jooksul ära.
Eestis on külmem ning majade soojustamise vajadus pole kunagi olnud kahtluse all. Kuid naiivsed lääneeurooplased arvasid, et maagaas jääbki aegade lõpuni sõjaka Venemaa gaasitorudest pea olematu hinnaga nende kütteseadmetesse voolama.
Mõnes mõttes võib praegu öelda, et võtmeisikuks kujuneb ka ilmataat, kes otsustab, kui karget või pehmet talve ta meile selleks aastaks planeerib. Ühel juhul paisuvad energiakandjate kulud ohtlikult suureks, teisel juhul on need hea õnne korral võimalik üle elada. Kevadeks on näha, kui paljud ettevõtted kriisile vastu pidasid ja inimestele töökohad säilitasid. Ilmataat jagab kaardid lauale ka sõja kontekstis: kui pikalt on Ukraina sõduritel võimalik alanud vastupealetungi jätkata.
Peame siiski uskuma ja lootma, et praegune olukord on ajutine. Kindel on see, et järeleandmisi ei tohi teha vabaduse hinnaga.
Eestlased on olnud tublid annetama ja Ukraina rahvale kaasa elama. Kuid tegelikku patriotismi saab igaüks väljendada sellega, kui suudetakse praegu kokku hoida nii otseses kui ka kaudses mõttes ning raskusi trotsides kasvanud kulud talvel üle elada. Virisemise ja protestimise asemel anname nii oma panuse, et Ukraina võidaks kevadel lõplikult sõja ja elu pöörduks taas normaalsusesse.
Venemaa sõdib tulirelvadega Ukrainas, kuid peab samas suurt energia-, küber- ja infosõda terve Euroopaga. Hübriidsõjaga kaasnev inflatsioonilaine, mis on üle ujutanud kogu Euroopa, ei allu seejuures meie kontrollile. Selle põhjused on Ukrainas. Nii mõneski osas paneb turg kevadeks muutunud olukorras asjad paika: ettevõtted leiavad uued usaldusväärsed partnerid ja tarneahelad. Kuid peame siiski uskuma ja lootma, et praegune olukord on ajutine. Kindel on see, et järeleandmisi ei tohi teha vabaduse hinnaga.