/nginx/o/2020/02/06/12919077t1haf41.png)
/nginx/o/2022/09/12/14826130t1h3f32.jpg)
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega muutuks ajutiselt aasta lõpuni kehtiv haiguspäevade hüvitamine alates teisest haiguspäevast edaspidi püsivaks.
Ajutine haiguspäevade hüvitamine jätkub edaspidigi
Haiguspäevade varasem hüvitamine võimaldab inimestel juba esimeste haigussümptomite ilmnemisel töölt koju jääda, aidates säilitada nende sissetulekuid.
«Haiguspäevade varasem hüvitamine aitab haigestunud inimesel kodus püsida, sõltumata sellest, millise haigusega on tegu. Ta ei pea muretsema, et kaotab seetõttu oluliselt oma sissetulekus. See aitab inimesel ka järjest keerulisemaks muutuvas majanduslikus surutises paremini toime tulla,» ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson.
Veel lisas minister, et nakkushaigusega kodus püsimine vähendab ühtlasi ka riski, et nakatuvad töökaaslased ning kõik teised, kellega kodust väljas igapäevaselt kokku puututakse.
COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kompenseerivad alates 2021. aasta jaanuarist tööandjad haiguslehe 2.–5. päevani ning haigekassa alates 6. haiguspäevast. Kui praeguse seaduse järgi pidi selline haigushüvitise maksmise kord kehtima ajutiselt kuni 2022. aasta lõpuni, siis eelnõuga nähakse ette haiguspäevade varasem hüvitamine tähtajatult.
Pandeemiaeelsel ajal kehtis kord, mille järgi maksti haigushüvitist alates neljandast päevast ja nii käisid paljud inimesed haigena tööl. «Koroonaviiruse perioodil on hakanud juurduma vastutustundlik ja terviseteadlik komme jääda ka köha ja nohuga koju, et mitte tulla tööle oma kolleege nakatama. Haiguspäevade varasema hüvitamise lõpetamine annaks inimestele väga vale signaali, nagu sellist käitumist poleks enam vaja,» märkis Peterson.
Kuni 2020. aastani kehtis kord, kus neli kuni kaheksa päeva maksis tööandja ja alates üheksandast päevast haigekassa. Viimasel kahel aastal on tööandjad maksnud haigushüvitist teisest kuni viienda päevani ning hüvitise määr on 70 protsenti palgast.
Tööandjatele suuri kulusid praeguse süsteemi jätkumisega ei kaasne, sest kuigi tööandja maksab hüvitist juba teisest päevast, on tal praeguse süsteemi järgi kohustus maksta seda neli päeva, mitte viis nagu enne pandeemiat.
Muudatusega seoses tekib lisakulu riigieelarvesse 2023. aastal 30 miljonit eurot, aastatel 2024 ja 2025 arvestuslikult 33 miljonit eurot ja 2026. aastal 35 miljonit eurot. Muutus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023.