Maailmakoristuspäev püstitas Eestis taas rekordi

Tsirguliina koolipere osales aktiivselt maailmakoristuspäeval, panustades aleviku ja selle lähiümbruse puhtaks tegemisele. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Üleilmsest maailmakoristuspäevast, mis laupäeval toimus juba viiendat korda, võttis rekordiliselt osa umbes 46 000 eestimaalast.

Nii mõnedki koolid-lasteaiad kui ka ettevõtted korraldavad talgud tuleval nädalal ja seega võib osalejate koguarv veel kasvada. Sellegi poolest on tänavu Eestis rekordaasta ja aktsioonist võtab osa pea 4000 inimest rohkem kui mullu, teatasid korraldajad.

"Sel aastal oli talgutel tunda siirast koostegemise ja -olemise rõõmu," ütles Eesti koristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg, kes laupäeval ka ise mitut talgupaika külastas. "Meie avalikel koristustel kohtasime nii ettevõtteid kui kohaliku kogukonna inimesi. Siiras hea meel oli näha vanavanemaid lastelastega, kindad ja kotid näpus. Koristusüritused olid logistiliselt hästi organiseeritud. Inimesed olid valmistunud nii vihmaks kui päikeseks, paljudel kaasas oma telgid ja talgusupid."

Talgutest võtsid osa eri vanusest, rahvusest ja maailmavaatega inimesed. Eesti koristuse keskkonnaprogrammijuhi Kerli Lauri sõnutsi töötasid Paldiski linnaväljaku koristusel õlg õla kõrval eestlased, venelased ja ukrainlased.

"Appi tulid ka NATO Briti sõjaväelased Tapalt, kes koristasid koos Lääne-Harju vallavanema Jaanus Saadiga Paldiski raudteejaama," lisas Laur.

Eesti maailmakoristuspäev pühendub igal aastal väikeprügile, sealhulgas suitsukonidele ja pisiplastile. Nii on tuhanded eestlased veetnud üheskoos sadu tunde, noppides tänavatelt ja loodusest miljoneid tubakatoodete jääke. Peale selle on leitud hulga autorehve – nii metsast kui ka vee alt –, kodutehnikat, madratseid, klaaspudeleid ja muud.

Aktsioonist võtab osa pea 190 riiki. Kui paljudes piirkondades on koristuspäev lõppenud või lõppemas, siis mõnes riigis talgud alles algavad. Globaalset üritust juhitakse Eestist.

"Kõik on läinud üsna plaanipäraselt. On üksikuid erandeid, näiteks Lõuna-Euroopas, kus on suured üleujutused ja vihmasajud, mistõttu on koristus edasi lükatud," märkis Eesti keskkonnaorganisatsiooni Let’s Do It World 164-liikmelise võrgustiku president Heidi Solba. "On ka väga palju üllatusi. Indoneesia, India ja Mosambiik on koristamas suurte rahvamassidega. Paljudes kohtades võtavad koristusest osa presidendid ja peaministrid, kaasatakse ka kooliõpilasi."

Solba sõnutsi on riike, kus koristus toimub sõjaolukorra kiuste.

"Kõrgõstanis, kus on praegu konflikt Tadžikistaniga, on mobiliseeritud vabatahtlikud andma humanitaarabi. Samuti toimub koristus Ukrainas, milles osaleb ilmselt ligi 100 000 inimest," loetles Solba.

Koristuspäevast saab ametlikult osa võtta 23. septembrini. Registreerimine lehel maailmakoristus.ee on endiselt teretulnud. Samuti on oodatud koristusjärgne tagasiside.

Tänavuse koristuspäeva täpne statistika selgub oktoobri alguses.

Järgmine maailmakoristuspäev toimub järgmise aasta 16. septembril.