Riik võttis kaitse alla Kuristapalo ristimetsa

Ristipuu. Foto: Arvo Meeks

Kultuuriminister Piret Hartman tunnistas kultuurimälestiseks Tartu- ja Põlvamaa piiril asuva Kuristapalo ristimetsa.

Kuristapalo ristimets ning teised Kagu-Eesti ristimetsad on vähestena säilinud näited traditsioonist lõigata teekonnal kodust surnuaeda tee kõrval kasvavale puule ristimärk.

Puusse ristimärgi lõikamine on ajalooliselt ja tänapäeval Kagu-Eestis traditsioonilise matusekombestiku üks osa. Selle tulemusena on tekkinud teede äärde ristipuud ja -metsad, kus iga rist on seotud konkreetse matusega. Ristipuud ja -metsad pole olulised mitte ainult matuste ajal, vaid need on kohad, kus surnut meenutatakse ja mälestatakse ka hiljem.

„Tänaseks on sadadest ristimetsadest säilinud vaid väike osa, mitmed esinduslikud ristimetsad on viimaste aastate jooksul täielikult või osaliselt maha raiutud. Seega väärib iga säilinud ristipuu ja ristimets kaitset, et niivõrd ainulaadne ning ka tänaseni elujõuline traditsioon säiliks,“ rääkis kultuuriminister Piret Hartman.

Ristilõikamise traditsiooni on esmakordselt Eestis kirjeldatud 17. sajandil. Ajalooliste allikate andmetel olid varasemalt ristipuud ja -metsad levinud laiemalt Eestis, veel 20. sajandi esimesel poolel ka näiteks Saaremaal ja Viljandimaal. Samuti Soomes ja Põhja-Lätis, kus praeguseks on see traditsioon praktiliselt kadunud.

Kuristapalo ristipuudel on vanemaid ja uuemaid riste, vastavalt matuste toimumise ajale. Eriaegsete ristide kooseksisteerimine näitab traditsiooni elujõulisust. Arvestades ka kinni kasvanud ristimärke, on suure tõenäosusega Kuristapalo ristimetsa tegelik ristipuude hulk oluliselt suurem, kui senistest kaardistustest nähtub.

Kultuurimälestisena mälestise liigiga „ajalooline looduslik pühapaik“ on kaitse all 2020. aasta algusest Rosma ristimets ja 2021. aasta keskpaigast 14 riigi maal paiknevat ristipuude ala või ristimetsa.