Elu soojustamata majas läheb kalliks maksma

Kommunaalmaksete suurus sõltub peamiselt hoone soojustamisest, tõdes kahe korteriühistu esimees Tõnis Eespere (vaatab näoga kaamera poole). Foto: Tiit Loim

Kui nii mõneski Lõuna-Eesti kortermajas elanikud külmetavad, sest kütet ei raatsita sisse lülitada, siis renoveeritud hoonetes polegi tihtilugu selle järele veel vajadust.

Põlvas asuva korteriühistu Pihlaka 10 juhatuse liige Aigar Kull lausus, et neil on küte soojade ilmade lõppemise järel taga olnud vaid korraks, kui ööpäev läbi sadas vihma. «Praegu kütab meie maja välisõhk. Kütte keerame taha, kui kellelgi on külm ja niiske – valdavalt avanevad nende aknad põhja poole,» selgitas Kull.

«Kuna meil on renoveeritud maja, aitavad ruumides soojust hoida nii elektripliit, külmkapp, vannitoast läbi minev käteräti kuivatustoru kui ka mitmesugused elektrilised kodumasinad. Lisaks eraldab inimese keha tunnis energiat sada vatti. Kõiki neid kokku liites korter teoreetiliselt külmaks ei jää. Seetõttu meil ei olegi otseselt vaja sundkütmist teha ega raha kulutada,» kinnitas ta.