Maarius Suviste: krapsakas palgatõus

Maarius Suviste Foto: Arvo Meeks

Samal ajal, kui õpetajad, päästjad ja politseinikud küsisid palka juurde ning valitsus selleks mõisamajas eurosid otsis, selgus veel miskit. Selgus see, et aprillis ootab kõrgemaid riigiteenistujaid kiire üldise palga- ja hinnakasvu mõjul enneolematu palgatõus.

Säärast ülekuldamist võimaldab kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus, mida tuntakse ka lühendi all kraps.

Praegu kehtiv kõrgemate riigiteenistujate palgamäär on 7303 eurot. Kui tänavu saavad seda tipupalka vabariigi president, riigikogu esimees, peaminister ja riigikohtu esimees ning see suurenes aasta varasemaga võrreldes 535 euro võrra, siis järgmisel aastal tuleb juurde poole rohkem. Täpseid numbreid ei ole veel teada, aga hinnangulise suurusjärgu järgi saavad praeguste arvutuste põhjal Alar Karis, Jüri Ratas, Kaja Kallas ja Villu Kõve enam kui 1000 euro suuruse palgakasvu – 8330 eurot.

Seadusest lähtuv priske palgakasv ootab ees ka ministreid, riigikogu lihtliikmeid ja teisi kõrgeid riigiteenistujaid. Näiteks võib ministritele terendada 873 euro võrra suurem palk, kerkides 7080 euroni. Riigikogu lihtliikme palk tõuseks praeguste arvutuste järgi 667 euro võrra 5414 euroni.

Kas keegi teab kedagi, kes teaks, millega nad on nii suure palgatõusu ära teeninud?

Aga kõige selle taustal, millist pöörast rallit korraldab inflatsioon ja mille tõttu rahvas järjepidevalt kuust kuusse vaesub, mida teevad hinnad kus iganes, milliseid väljaminekuid ahmivad elektrihinnad, rääkimata eelseisvast kütteperioodist – kas leidub kedagi rahvaesindajatest, kes võtaks ette ja lõpetaks totaka seaduse najal kappava pretsedenditu palgaralli ära?

Kas keegi teab kedagi, kes teaks, millega nad on nii suure palgatõusu ära teeninud?

Sest 1000 eurot palgatõusu ajal, kui suur osa täispikki tööpäevi tegevatest tööealistest näevad säärasest kuusissetulekust vaid und (jah, ikka veel!), on... Selle kohta ei olegi sõnu. Kui veel lisada, milliseid tegelikult väikeseid protsente palgatõusuks küsisid need, kes lapsi õpetavad ning meid kõiki kaitsevad ja päästavad ning millist armetut palka saavad hooldustöötajad ja hulgaliselt teised maksumaksjad, tundub see vägagi ebaõiglane.

Aga küll enne valimisi, mis varsti ukse ees, hakatakse jälle rääkima, kuidas rahva eest hoolitsetakse. Abistatakse, toetatakse. Lohutus ju seegi, kui vähemalt iga nelja aasta tagant huvi tuntakse.

Samas on naiivne loota, et keegi hakkaks toda krapsi ümber tegema. Sest eks oma särk on ihule kõige lähemal.