Valitsus kutsus reservväelased lisaõppekogunemisele

Kagupiiril läinud sügisel peetud lisaõppekogunemist Okas külastas ka president. Foto: Vabariigi Presidendi Kantsele

Valitsus otsustas kutsuda 2861 reservväelast ja kaitseliitlast lisaõppekogunemisele „Okas 2022“.

Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsutakse lisaõppekogunemisele 11. jalaväepataljoni ja 16. õhutõrjepataljoni reservväelased ning 42. Kirde maakaitseringkonna koosseisu arvatud kaitseliitlased ja reservväelased.

Õppusele kutsutakse koos ülekattega kokku 2861 reservväelast ja sõjaaja üksustesse kuuluvat kaitseliitlast, kes peavad kutsel märgitud kogunemiskohas kohal olema viivitamatult.

Reservväelased ja kaitseliitlased saavad kontrollida, kas nad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, kaitseväekohustuslaste registrist www.kaitsevaeteenistus.ee. Andmed laaditakse üles pärast valitsuse otsuse ametlikku allkirjastamist neljapäeva õhtuks.

Õppusele kutsutud 11. jalaväepataljoni koosseisu arvatud reservväelaed saavad lisainfot telefonilt [phone] ja e-posti aadressilt [e-mail].

Õppusele kutsutud 16. õhutõrjepataljoni koosseisu arvatud reservväelased saavad lisainfot telefonilt [phone] ja e-posti aadressilt [e-mail]][e-mail].

Õppusele kutsutud 42. Kirde maakaitseringkonna koosseisu arvatud kaitseliitlased ja reservväelased saavad lisainfot telefonilt [phone] ja e-posti aadressilt [e-mail]][e-mail].

Lisaõppekogunemise „Okas 2022“ käigus harjutatakse riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Õppus kestab 22.–28. septembrini.

Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja see toimub iga aasta vastavalt valitsuse otsusele ning on osalejatele etteteatamata harjutus. Eesti reservarmeel põhinev riigikaitsemudel eeldab, et oleme valmis mistahes ajahetkel kiirelt reageerima ja harjutama. Vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.

Reservõppekogunemise õnnestumiseks on väga oluline tööandjate mõistev suhtumine ja reservväelaste lähedaste tugi.

Kaitseväe ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõigiks olukordadeks. Kaitsevägi peab olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo rõhutab, et Eesti reservarmeele tuginev riigikaitsemudel on tõestanud elujõudu ja tõhusust heidutusvahendina. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.

Lisaks lisaõppekogunemistele kutsub kaitsevägi regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase  etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.

Lisaõppekogunemine oli varem planeeritud

Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul pole neljapäeval välja kuulutatud lisaõppekogunemine "Okas 2022" vastuseks Venemaal kolmapäeval välja kuulutatud osalisele mobilisatsioonile.

"Me ei tee seda sellepärast, et Venemaal kuulutati välja osaline mobilisatsioon. Lisaõppekogunemine oli meil planeeritud tegevus. Meie lähtume Eesti vabariigi vajadustest," ütles Pevkur.

Pevkuri sõnul on "Okas 2022" läbi aegade kõige suurem õppekogunemine ja seda kaitsevalmiduse kontrolliks. "Soovime testida käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni," selgitas ta.

"Ma väga loodan, et saame väga kasuliku õppetunni. Näeme oma üksuste liikumist kogunemispunktidesse ja loodusesse ning teeme sellest pärast kõik vajalikud järeldused," ütles Pevkur.