KIRI: Riigikogu hoone – sajand Eesti parlamentarismi südamena

Riigikogu liige ja ajaloolane Jaak Juske. Foto: Madis Veltman

Noor Eesti Vabariik võttis ühe esimese sammuna ette Toompeale riigikogu hoone rajamise. Uus ehitis pidi tulema Toompea lossis 1917. aasta veebruarirevolutsiooni käigus põlema pandud keskaegse ordukindluse varemetele.

Nii kerkiski aastatel 1920–1922 Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni projekti järgi Tallinna toonase maailma kõige kaasaegsem, ekspressionistlikus stiilis parlamendihoone.

Kui mõelda, et Eesti riik oli napilt Vabadussõjas ellu jäänud, oli see väga suur pingutus, mis näitas meie soovi rajada parlamentaarne vabariik. Võtsime senise võõra võimu kantsi üle.

Riigikogu hoone elas üle Teise maailmasõja ja okupatsioonid ning on säilinud algsel kujul tänapäevani. Esimese iseseisvusaja jooksul jõudis seal töötada riigikogu esimesed kuus koosseisu.

Pärast praeguse põhiseaduse jõustumist valis rahvas 1992. aasta septembris esimese pärast­sõjaaegse, seitsmenda koosseisu. Poole aasta pärast saab kõrgeim võim ehk rahvas valida juba meie parlamendi 15. koosseisu.

Parlamentaarne demokraatia võib olla aeganõudev, mis eeldab kõigi rahva valitud poliitiliste jõudude ärakuulamist, aga see on parim riigivalitsemise vorm. Nimelt tuleb saavutada kokkulepe. Just see väldib äärmusi, vormides seaduseks seisukoha, kompromissi, mida toetab parlamendi ja seega kogu ühiskonna enamus.

On ülioluline hoida meie parlamentaarset riigikorda. Olgem rahvana ikka nõudlikud oma esindajate suhtes Toompeal ja täitkem ka oma kodanikukohust, käies valimas.

Riigikogu suure saali kaunis kollases laes on arhitektid kavandanud suured vaod, Eesti riigi künnivaod. Eesti Vabariik ei saa kunagi valmis. Me kõik koos loome ja hoiame seda iga päev. Igavesti.