Arved Breidaks: Vene meeste ohver

Arved Breidaks Foto: Arvo Meeks

Naine teeb meestele saateks ristimärke, papp pobiseb midagi peale ning mehed astuvad kollasesse bussi, millel punasega peal kiri «Дети» (lapsed). Nii sõitsid laupäeval sõtta Põlva-suuruse Novosokolniki linna mehed piiritaguses Pihkva kubermangus.

Video on kurb ja hakkab peaaegu et hale, mõeldes neile lihtsatele Vene meestele, kellest paljud oma kodulinna enam ei näe.

Muidugi lähevad nad vallutussõtta ja neile ei peaks kaasa tundma. Ei tohigi. Eriti kui maailm teab, mida Vene mehed Ukraina linnades on 24. veebruarist teinud: tapnud, vägistanud, piinanud, peksnud, röövinud, purustanud. Samas vaatab bussi minevate meeste nägudelt vastu nukrus ja arusaamatus.

Pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist Venemaal on sotsiaalvõrgustikes levinud palju pilte ja videoid teenistusse siirduvatest purjus meestest. Eks neidki ole, kuid enamik on siiski kained, võib-olla haige peaga, aga käivad sirgelt. Ent see pole peamine. Suurem kui on mälestus viinauimast, on tühjus meeste peas, kes kaadrist vastu vaatavad.

Neile pole mobilisatsiooni eesmärki selgitatud. Kui on, siis suure tõenäosusega on valetatud. Neile on pool aastat kuulutatud Vene relvade vääramatut võidumarssi, aga nüüd vajatakse neid ikkagi appi.

Meestele öeldakse küll, et enne rindele minekut tehakse väljaõpe, kuid mis see nädal või paar aitab, kui ajateenistuses said vaid kolm korda automaatrelva käes hoida. Viimastel päevadel mobilisatsiooni kohta Venemaal käibele tulnud sõnamäng мобилизация-могилизация (mobiliseerimine-matmine) pole sündinud tühjast. Ka Vene armee ikoonidega miksitud propagandapiltidel hüütakse üha sagedamini jumalat appi.

Neile on pool aastat kuulutatud Vene relvade vääramatut võidumarssi, aga nüüd vajatakse neid ikkagi appi.

Mobilisatsiooni väljakuulutamisega võttis Putin omad riskid, kuid mida tal enam kaotada? Paljud pagevad Venemaalt sõjakutse hirmus, aga enamikul pole selleks võimalustki. Osa inimesi hakkab protestima, kuid nendes väljaastumistes puudub see miski, mis mobiliseeriks sõja vastu kümneid ja sadu tuhandeid.

Tajudes lootusetust, kütavad Vene mehed end üles ja mõnigi neist ongi valmis tooma end ohvriks. Mõned naised nutavad ja hüüavad jumalat appi, mõni aga tänab sotsiaalmeedias Putinit, kes kaitsnud neid «anglosaksi» ikke eest. Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa tõdeb tänases lehes, et Venemaa on üha prognoosimatum riik. See käib ka Vene inimeste kohta.